Seinakalendri lehed aina langevad ja aastavahetus läheneb suure kiiruga – aeg on meenutusteks, mida lahkuv aasta meile head kaasa tõi ja mida head on meil oodata uuel aastal.
Eks poliitikasse minnakse ikka sellepärast, et midagi oma inimeste heaks ära teha. Alati ei õnnestu kõik kohe ja tihti tuleb mõne vajaliku, olulise ja hea asja eest võidelda aastaid või isegi aastakümneid. Pean tunnistama, et viimase paaril aastal on mitmed minu jaoks olulised otsused tulnud kiiremini, kui oleksin uskunud, aga eks on rohkem ka higi valatud, et need otsused saaksid riigikogu saalis seadusteks. Eks selle tõestuseks ole ka Eesti suurima uudisteportaali Delfi poolt läbi viidud riigikogu liikmete aktiivsustabelis hõivatud viies koht (koalitsioonipoliitikute hulgas esimene).
Mööduv aasta kasvatas tänu tulumaksutagastusele üle 2000 jõgevamaalase sissetulekut. Viimastel riigikogu valimistel lubasin viia maksuvaba tulu kasvu 500 euroni. Selle lubaduse eest olen seisnud sirge seljaga. Kui 2016. aastal maksis isegi 430 eurose alampalga saaja riigile 50 eurot tulumaksu kuus, siis sel aastal maksis riik töötavatele inimestele tulumaksu tagasi. Sõltuvalt sissetuleku suurusest laekus inimeste kontodele kuni 709 eurot. See oli esimene, kuid kindel samm IRL-i poliitikas vähendada tavaliste töötavate inimeste tulumaksu. Jõgevamaal taotles tulumaksutagastust 2100 inimest – see on iga viies tööl käiv jõgevamaalane. Maksimaalse tagasimakse said need, kelle brutopalk oli 480 eurot, suurema sissetuleku puhul hakkas tagasimakse summa laugelt kahanema ja jõudis nulli 650 euro suuruse brutopalga juures. Keskmine tagasimakse tulumaksutagastust taotlenud jõgevamaalasele oli 370 eurot, mis tegi maakonna peale pea 750 000 eurot ehk kolmveerand miljonit lisaraha, mis kulus Jõgevamaa majandusele hädasti ära ning suurendas ühtlasi oluliselt sadade perekondade turvatunnet ja otsustamisvabadust.
Lasterikkad pered said täiendava toetuse. Käesoleva aasta 1. juulist lisandus praegusele lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 2018. aastast iga lapse kohta 55 eurot , 2019. aastast 60 eurot ja iga järgneva lapse eest 100 eurot) lasterikka pere toetus. See tähendab, et kui peres on kolm kuni kuus last, annab riik juurde veel 300 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 470 eurot kuus.
Ühe minu lubaduse, lasteaiaõpetajatele kooliõpetajatega võrdne palk, täitmine on saanud alguse ‒ sellel aastal eraldas riik kohalikele omavalitsustele täiendavalt raha, et tõsta lasteaiaõpetajate palk 2017. aasta septembrist vähemalt 80 protsendini ja 2018. aastast vähemalt 85 protsendini kooliõpetajate palga alamäärast. Järgmise sammuna on oluline, et omavalitsused tõstaks ka abiõpetajate ja ülejäänud haridusasutustes töötavate inimeste palkasid.
Suurem tugi laste sünnile ja kasvatamisele. Minu jaoks on alati oluline olnud, et Eesti noortel oleks suurem kindlustunne peresid luua ja lapsi kasvatada. Üheks kaitsvaks sammuks oli elatisraha skeemi loomine, mis annab täiendava kindluse üksikvanematele. Lapsi, kes elavad ainult ühe vanemaga, on Eestis 56 000. Neist iga neljas perekond on selline, kus üks vanematest ei maksa lapsele elatisraha. Fondi loomisega on tagatud, et võlglaste lapsed saavad iga kuu vähemalt 100 eurot kätte.
Väga oluline on eakate inimeste toimetulek ning pensionid. Selle aasta esimene juuli tõi eakatele ammuoodatud lubaduse täitmise, selleks on mitterahaline hambaraviteenus. Üle 63aastased kindlustatud isikud, kellel mitterahalise hüvitise kehtestamisel tekib kolme aasta kohta õigus kõrgendatud määras hüvitisele kuni 255 eurot (85 eurot iga aasta kohta).
Veel üks minu lubadus sai täidetud ‒ minu eestvedamisel kehtestati sellest aastast üksi elava pensionäri toetus summas 115 eurot. Seda toetust makstakse kord aastas, oktoobrikuu algul, ja selle eesmärk on suurendada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada vaesust. Lisaks üksi elavatele pensionäridele on õigus saada üksi elava pensionäri toetust ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel.
Käesoleval aastal tegime ettevõtjate heaks mitu olulist otsust: Taastasime põllumajanduse siseriiklikud üleminekutoetused maksimaalses lubatud mahus. Sellel aastal maksti põllumeestele siseriiklike üleminekutoetusi 19,9 miljonit eurot ja järgmisel aastal 18,4 miljonit eurot.
Alates 1. septembrist kadus kuni kahe aktsionäriga aktsiaseltsidel auditeerimise kohustus. Tänu enne jaanipäeva vastuvõetud riigihanke seadusele muutus riigihanke korraldamine paindlikumaks, kiiremaks ja paremaks. Vähenesid ettevõtjate halduskoormused, suurenesid alltöövõtjate õigused ja täienesid hankijate võimalused parima hanketulemuse saavutamiseks. Hoidsime ära e-arvete tasuliseks muutumise.
Uuel aastal jääb veelgi rohkem raha kätte. 2018. aasta jaanuarist on kõigil inimestel, kes teenivad alla 1200 euro, 500 eurot maksuvaba tulu. See tähendab, et keskmist palka saavate inimeste pangaarvele laekub järgmisel aastal iga kuu 64 eurot rohkem kui sel aastal. Kahe töötava vanemaga pere kohta tähendab see aastas pea 1500 eurot suuremat sissetulekut kui praegu. Säilib ka tulumaksuvabastus laste arvult ja abikaasade ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimalus.
Samuti saavad uuest aastast kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed aastas 40 eurot hambaravihüvitist, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50 protsenti arvest.
Uus aasta toob meie eakatele mitmeid rõõmusõnumeid. Üks vana lubadus saab täidetud! Alates 2018. aastast hakatakse igakuiselt maksma vanemapensioni ‒ pensionilisa laste kasvatamise eest. Täiendavat pensionilisa on ühe aastahinde suuruses (aastahinde väärtus on 5,767 eurot) iga lapse eest, keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Täiendava pensionilisa saamiseks ei pea esitama avaldust. Nendele, kelle pension on määratud enne 01.01.2018 ja kes saavad pensioniõiguslikku staaži või pensionilisa iga üleskasvatatud lapse kasvatamise eest kahe aastahinde suuruses, arvutatakse pensionile juurde täiendav pensionilisa automaatselt. Uued pensionärid saavad täiendava pensionilisa juurde pensioni esmakordsel määramisel.
Näide: Kui inimesele on määratud vanaduspension ja ta saab kolme lapse kasvatamise eest pensioniõiguslikku staaži 2 aastat iga lapse kohta, siis arvutatakse tema pensionile juurde täiendav pensionilisa iga lapse eest 5,767 eurot e.3 lapse eest kokku 17,30 eurot (3×5,767).
Järgmisest aastast on senise 416 euro asemel kuni 500eurone vanaduspension tulumaksuvaba!
Uus aasta toob ka täiendava ravimihüvitise – kui tasutud summa ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetelu kantud ravimite ostmiseks kalendriaastal on 100-300 eurot, hüvitatakse 50 protsenti ja üle 300 eurot ületavalt osast 90 protsenti. Pensionid peavad suurenema kooskõlas palkade kasvuga ja järgmise aasta aprill toob 6,3 protsendilise pensionitõusu.
Praegu on ettevalmistamisel seaduse eelnõu, mis toob pensioniseaduse muudatuse ‒ lõpuks saab õiglus võidule, et iga täiskohaga töötatud aasta eest saab vähemalt ühe pensioniaasta koefitsiendi.
Minu eestvedamisel võeti riigikogus vastu seadusemuudatused, millega ühendati 2016. aastast okupatsioonirežiimide poolt represseeritutele mõeldud tervise taastamise toetus ja sõidusoodustus ühtseks toetuseks suurusega 192 eurot aastas. Seaduse vastuvõtmise tulemusena ei ole vaja enam esitada kuludokumente. Uuest aastast on represseeritute ja Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgi likvideerima saadetud isikutele hea uudis ‒ toetus tõstetakse 230 euroni.
Järgmisest aastast suureneb maakondliku ühistranspordi rahastamine 13 miljoni euro, mis võimalda soovi korral luua alates 1. juulist tasuta maakondliku ühistranspordi. Uuest aastast kehtestatakse täiendav riigipoolne noorte huvihariduse toetus 15 miljonit eurot ja ujumise algõppe toetus 1,2 miljonit eurot ning eraldatakse kohalikele omavalitsustele arvestuslikult 250 eurot iga matusejuhtumi kohta.
- jaanuar toob FIE-dele äriühingutega osaliselt sarnase maksukeskkonna, mis muudab selle praegusega võrreldes soodsamaks ja laiendab FIE-de sotsiaalseid tagatisi ja soodustusi. Samuti vabastatakse erisoodustusmaksust tööandja kulud töötaja tervise edendamiseks ja sportimiseks kuni 100 euro ulatuses kvartalis ühe töötaja kohta ning võimalus luua väikeettevõtjatele mõeldud ettevõtluskonto. See on bürokraatiavaba ning soodne ettevõtlusvorm, mida saavad kasutada väikeettevõtjad, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas.
See on vaid üks väike osa nendest otsustest, mis parandavad meie inimeste elujärge ja mille eestvedamise juures ma olen olnud, aga lisaks sellele on minu jaoks oluline, et meie erakonna eestvedamisel loobus koalitsioon ka uutest maksudest – panditulumaksu ja magusamaksu kehtestamisest ning vähendasime alkoholiaktsiisi tõusu poole väiksemaks.
Soovin teile kõigile meeleolukat vana-aasta lõppu ja kohtumiseni uuel aastal!
AIVAR KOKK, riigikogu liige, IRL
