28. mail tänati Puurmanis maakondlikke olümpiaadivõitjaid ja vabariiklikku ehk lõppvooru jõudnud õpilasi. Kolm tublit Jõgevamaa õpilast rääkisid olümpiaadide taustast ja teadmiste proovilepanekuks valmistumisest.
Jõgevamaa gümnaasiumi abiturient Meeri Rahn saavutas maakondlikus voorus eesti keeles esimese koha, inglise keeles kolmanda ning jagas bioloogias teist ja kolmandat kohta. Eesti keeles jõudis Meeri ka üleriigilisse vooru. Viimane oleks paremini läinud, kui oleks olnud rohkem aega. “Tean vastust, kuid mõnikord läheb mul kauem, et see välja mõelda. Pinge oli suur, aega nappis. Olen pettunud, et olümpiaad oligi ehitatud üles sellele, kes kõige kiiremini mõtleb, mitte kes kõige parema vastuse välja mõtleb,” rääkis Meeri. Neiu sõnul osales ta sel aastal just neis ainetes, milles on osav. “Mul on tugev keeletaju ning bioloogia on väga-väga huvitav,” lisas Meeri.
Osaleja tahab anda endast parima
Põltsamaa ühisgümnaasiumi 8. klassi õpilane Erki Veeväli võistles koguni kuues aines: bioloogias, matemaatikas, vene keeles, milles sai esimese koha, ning füüsikas, emakeeles ja keemias, kus jagas teist ja kolmandat kohta. “Olümpiaadideks valmistumine võtab palju aega, aga tahan endast alati parima anda,” sõnas poiss. Kõige rohkem on ta tegelenud matemaatikaga, valmistudes selleks põhjalikumalt juba 4. klassist. Teised ained on lisandunud hiljem. Erki ainete nimekirjas tõuseb esile vene keel. “Imestan ise ka, et sain esimese tulemuse,” märkis ta. Tavaliselt peavad õpilased seda keeruliseks aineks, ent Erki kinnitas, et kui keelega järjepidevalt tegelda, on see lihtne. “Mul on koolis muidu ka head hinded ja kui tunnis läheb hästi, siis õpetajad ise pakuvad, et võiksin mõnel olümpiaadil osaleda,” selgitas Erki.
Tabivere põhikooli 8. klassi tüdrukul Maiken Veedlal on sellest aastast ette näidata vabariikliku vooru esimese järgu diplom inimeseõpetusest. “2013. aastal sain inimeseõpetuses üleriigilises voorus samuti esimese koha. Imekombel sel aastal jälle,” nentis tüdruk.
“Lisaks individuaalsele küsimuste vastamisele on riiklikus voorus ka rühmatöö. See tähendab, et tuleb võõrastega koostööd teha,” kirjeldas ta. Lisaks sellel jagas Maiken teist ja kolmandat kohta bioloogias ja geograafias. “Käisin mitmetel olümpiaadidel ka veel matemaatikas, eesti keeles, inglise keeles ja keemias.”
Ootamatu põnevus
Nii Meeri, Maiken kui Erki kinnitasid, et olümpiaadiülesanded on loomingulised. “Olümpiaadide puhul on põnev see, et ei tea, mis ees ootab. Õpetaja ütleb alati, mis kontrolltöösse tuleb, kuid olümpiaadiks on peaaegu võimatu valmistuda. See on põhiliselt silmaringi ja taju küsimus. See ongi põnev ja huvitav – uude olukorda sattumine ning selles kohanemine,” kirjeldas Meeri.
Maiken lisas, et võistluspinget tal tavaliselt ei ole, ta on alati olümpiaade hästi vabalt võtnud. “Olümpiaadiülesanded on koolitundides õpitavaist erinevad. Materjali on rohkem ning tuleb põhjalikult valmistuda. Samas võib nii palju õppida kui võimalik, ent kunagi ei tea, mis ees ootab. See on paras väljakutse ning sageli loeb pigem lai silmaring kui korralikult õpitud materjalid,” jagas Erki oma kogemusi.
Meeril on seevastu isiklik kogemus, kuidas ta kipub olümpiaadiks õppimisel kordama just valesid, st mittevajalikke asju. “Lõpuks olenebki kõik sellest teadmisepagasist, mis ma iga päev endaga kaasas kannan,” nentis ta.
Maikeni ettevalmistus on mõneti lihtsam. “Ma tean, et see kõlab eputamisena, kuid lisaks koolitunnis õppimisele ma rohkem ei harjutagi. Vahel vaatan õpiku tähtsamad kohad üle, kuid muud küll ei tee.” Meeri rääkis, et tema harjutab vahetult enne olümpiaadi. “Olen juba ammu arvestanud, et jaanuar-veebruar on väga kiired kuud,” märki abiturient muiates. Erki sõnul tuleb võistlustel rahulikus jääda ja mõelda, et oskan – siis lähebki hästi.
Sügisel üheksandasse klassi minevad Erki ja Maiken jätkavad olümpiaadidel osalemist, sest see annab palju uusi teadmisi ning rikastab maailmapilti. Ülikoolimõtetega Meeri on aga seda meelt, et eesti keele olümpiaadidel osalemine parandas tema eesti keele riigieksami tulemust. Kasuks tuleb ka raamatute lugemine, seda soovitab abiturient kõigil gümnasistidel teha.
MARGE TASUR
