Lugupeetud inimesed (riigikogulane, ametikooli juht ja vallavanem) istusid mõni aeg tagasi koos ja arutasid Põltsamaa linnavolikogu otsuse “Haridus- ja teadusministeeriumiga läbirääkimiste lõpetamine gümnaasiumihariduse riigile üleandmise osas” üle. Neil ei tekkinud kordagi mõtet, et arutelusse võiks kaasata ka Põltsamaa linna, kelle otsusest jutt käis. Härrased, kelle nimel te räägite? Kas te otsustate ka oma kodus naabrite eest?
Tegelikult ma ei ootagi teie vastust. Ma võtan õiguse ise vastata. Te räägite enda isiklike huvide nimel, mitte Põltsamaa linna õpetajate, laste ja perede nimel.
Miks ma julgen nii väita? Sellepärast, et linnavolikogu, linnavalitsus ja selleks moodustatud komisjoni mõned liikmed on teinud rohkem eeltööd, kui arvata osatakse. Selle tööga on selgunud ka mõned tõsiasjad.
Ametikoolis keerulised ajad
Viimased kümme aastat on Põltsamaa ametikoolil olnud keerulised ajad. Osaliselt on need seotud koolis toimunuga, aga teisalt ka Eesti kutsehariduse ümberkorraldamisega. Seda aimasid paljud praegused ametikooli töötajad, aga seda teadsid ministeeriumi ametnikud, kelle peas ja sahtlites on need kavad veel tänagi alles. Tahan kinnitada, et Põltsamaa linnajuhid toetavad ametikooli jätkamist ja linnavolikogus ei ole kordagi olnud juttu ametikooli jätkusuutmatusest, nagu koolijuht Kompus väidab.
Linn ei saa aga öelda seda, mida tuleks kooliga edasi teha. Linnavolikogule on arusaamatud hulk väiteid, milles Vooremaa vestlusringis osalenud volikogu süüdistavad. Mina väidan, et linna ei saa süüdistada ametikooli saatuse määramises. Miks? Aga sellepärast, et Põltsamaa linnavolikogu pädevusse ei kuulu riigi ametikooli saatuse üle otsustamine. Selle avamine, sulgemine või reorganiseerimine on vastava ministeeriumi pädevus ja ükski õigusakt Eesti Vabariigis seda volikogul teha ei võimalda. Seda võiksid ja tegelikult peaksid pikaajalise riigi- ja kohaliku omavalitsuse töö kogemusega inimesed teadma.
Nii jõuline ametikooli “pealetung” linna ei rahuldanud
Ka minule oleks meeldinud, kui gümnaasiumiharidust oleks pakutud koos ametiõppega. Kahjuks ametikooli nii jõuline “pealetung” sellel korral linna ei rahuldanud. Nii lihtsalt uut kooli ei tee. Ei veennud volikogu seegi, et uue kooli teke oleks loonud uusi töökohti ja toonud Kamarisse uue investeeringu. Tegelikult oleks linn jäänud oma suure põhikooliga ikkagi üksi ning mine sa tea, mida riik oleks ühel päeval oma uue kooli osas otsustanud, sest nagu väitlejad ise väidavad, laste arv piirkonnas väheneb.
Ametikooli teemal ma siin edasi ei arutleks, sest olen valitud Põltsamaa linna elanike poolt linnavolikokku ja minu ülesandeks on seista asjade eest, mis kuuluvad Põltsamaa linna pädevusse. Linnavolikogu on teinud viimastel kuudel kaks olulist haridust puudutavat otsust. Käesoleva aasta 3. märtsil moodustas linnavalitsus ajutise komisjoni gümnaasiumihariduse arengusuundade väljatöötamiseks. Komisjon analüüsis alates 6. märtsist kahe kuu jooksul toimunud koosolekutel Põltsamaa gümnaasiumihariduse võimalikke tulevikustsenaariume.
18. märtsil otsustas volikogu anda volitused linnavalitsusele haridus- ja teadusministeeriumiga läbirääkimiste alustamiseks gümnaasiumihariduse riigile üleandmise osas. Mitmete kohtumiste, läbirääkimiste ja arutelude tulemusena ning riigi koolivõrgubüroo ning haridus- ja teadusministeeriumi seisukohti kuulates jõuti koos arusaamisele, et ei ole mõistlik jätkata läbirääkimisi gümnaasiumihariduse üleandmiseks riigile. Teine volikogu otsus oli tingitud eelpool nimetatud põhjustest. Volikogu otsustas haridus- ja teadusministeeriumiga läbirääkimised gümnaasiumihariduse riigile üleandmise osas ametlikult lõpetada. Seda tegi linnavolikogu 20. mail peetud istungil.
Partnerid andsid täita võimatu missiooni
Linnavolikogul oli kaks olulist põhjust, miks läbirääkimised gümnaasiumihariduse riigile üleandmise teemal lõpetati. Esiteks puuduvad ministeeriumi poolt otsustatavad Euroopa Liidu finantseerimisvõimalused tänase gümnaasiumihoonete renoveerimiseks Põltsamaal ning teiseks vajadus määrata riigigümnaasiumile uus asukoht tänase ametikooli ruumides Põltsamaa vallas.
Kuid just need kaks nõudmist olid linnavolinikud esitanud tingimusteks läbirääkimiste jätkamiseks. See, et linna gümnaasiumi riigile üleandmisega asutakse päästma riigi ametikooli, selgus alles läbirääkimiste käigus. Meie läbirääkimispartnerid andsid meile täita võimatu missiooni. Kui selle elluviimine näib võimatuna, ei ole mõtet ennast ega teisi petta. Volikogu seda oma otsusega tunnistas. Nüüd, kui volikogu on öelnud, et gümnaasiumi üleandmist riigile ei toimu, saab haridus- ja teadusministeerium jätkata ametikooli<span style=”mso-spacerun: yes”> investeeringuotsustega sealt, kus need ilmselt läbirääkimiste tõttu linnaga peatati.
Kas uus otsus tuleb sooja või külma dušina, sõltub juba sellest, kummale poole kraani keerata. Aga kindlasti ei sõltu see linnavolikogu otsustest, vaid ikka ametikoolist ja ministeeriumist.
Põltsamaal jätkatakse gümnaasiumihariduse andmist
Tahan kinnitada, et seoses läbirääkimiste lõppemisega Põltsamaa gümnaasiumihariduse üleandmise küsimuses riigile ei lõpe läbirääkimised kooli uute õppekavade ja riiklike investeerimisvõimaluste leidmiseks järgnevatel aastatel. Käesoleva otsuse tulemusena jätkab Põltsamaa ühisgümnaasium linna munitsipaalkoolina ja kui austatud riigikogu võtab vastu parandustega Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse, siis jätkub Põltsamaa kooli juhtkonna aktiivsel tegutsemisel gümnaasiumiharidust Põltsamaale veel kümneteks aastateks.
Kõik märgid näitavad, et huvi Põltsamaa ühisgümnaasiumis õppimise vastu on kasvanud ning sügisel alustab seal ilmselt viimaste aastate suurim lend.
Linnavolikogu otsus andis enne kooliaasta lõppu pedagoogidele ning piirkonna lapsevanematele selge sõnumi, et Põltsamaa ühisgümnaasium jätkab tööd. Mul on hea meel, et volikogu liikmed mõistsid selle otsuse tähtsust ning toetasid seda üksmeelselt, vaatamata erakondlikule kuuluvusele.Teinekord on inimesed ja hingerahu tähtsamad kui investeeringuraha.
MARGUS ORO, Põltsamaa linnavolikogu aseesimees
