2004. aastal fikseeriti kokku 1300 kalapüügiseaduse rikkumist. Peamisteks rikkumisteks on püük keeluajal, loata püük, s.t. kalastajal puudub püügiõigust tõendav dokument, samuti püük lubatust suurema arvu võrkudega.
Dokumente kontrollitakse sageli
Keskkonnainspektsioon teostab järvel igapäevast järelevalvet: kontrollitakse kutselisi ja harrastuskalastajaid, samuti kontrollitakse püügivahendeid, kala esmakokkuostjaid ning töötlejaid. Vajadusel kaasatakse lisajõude.
Inspektsioonil on plaanis jätkata senist tegevust, samas tugevdada koostööd erinevate ametkondadega (maksu- ja tolliameti, veterinaar- ja toiduameti ning politseiga).
Suureks probleemiks Peipsi järvel on kala “must” turg. See stimuleerib röövpüüki ning reguleerib hindu legaalsel turul. Keskkonnainspektsiooni hinnangul on kalatööstused muutunud põhilisteks riskikohtadeks. Seetõttu on tihendatud värske kala päritolu tõendavate dokumentide järelkontrolli, mida tehakse koostöös eelnimetatud ametkondadega.
Võitlus “musta” turuga
Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna juhtivinspektori Ivar Veideri sõnul on olukord Peipsi kalapüügirikkumiste osas üsna sarnane varasemate aastatega. “Olukord paraneb, kui suudame kala “mustale” kokkuostule piiri panna ning selles suunas me praegu liigume,” lisas ta.
Kuhu lähevad konfiskeeritud võrgud ja kala?
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul:
“Peipsi järvel nagu ka muudel veekogudel on suureks probleemiks püügile seatud võrgud, millel puudub nõutav märgistus ja tähistus. Selliste võrkude avastamisel kõrvaldatakse need püügilt ning võetakse inspektsiooni hoiule. Vastavalt seadusele hoitakse neid aasta ning seejärel kuuluvad need hävitamisele.
Mis puutub kalasse, siis inimtoiduks kõlbmatu kala läheb hävitamisele, kõlblik kala realiseeritakse riigi kasuks.”
TIINA JURJEVA
