Jõulud võivad tänavu tulla mustad, rohelised või koguni värvilised, sest mitmel pool on püsililled õide puhkenud. Aga ilm pole ju tõesti eluküsimus, pühadetunne peaks sündima ja püsima hinges sellest sõltumata.
Ikka võetakse just jõulude eel meedias teemaks ka need, kelle tare pikkade pühade ajal pidevalt rahvast täis pole. Neid inimesi peaksid teised justkui lohutama, neile seltsi pakkuma, neid lausa haletsemagi…
Inimesed ei jagune elusaatuse ja iseloomu järgi konkreetseteks sortideks, vaid kõik me oleme isiksused. Kui keegi on tõesti hiljuti ootamatult üksi jäänud, on seltsi pakkumine omal kohal, kui ta seda tõesti ise soovib. Aga meie hulgas on palju sääraseidki, kes aastaid üksinda oma elu on korraldanud ja kel selleks hubaseks ja tubaseks jõudeajakski juba ammu omad plaanid tehtud.
Ehk on neil varutud hea raamat, ehk tahab keegi neist lemmikmuusikat kuulata, küünlavalgel mõtiskleda või koguni oma jumalaga rääkida. Pühadejuttudes korduv refrään koos olemisest, arvukatest kinkidest ja lõpututest söömaaegadest võib neile tüütu tunduda ja mõistetamatu olla.
Rahulikke peatselt saabuvaid pühi!
