Homme on taas sõbrapäev. Saame ja saadame tervitussõnumeid ja postkaarte, teeme sümboolseid kingitusi. Tuletame endale ja lastele meelde, kui oluline on sõprus ja kui suur võim heal sõnal.
Meie ruttavas, kahjuks vahel ka trügivas maailmas on vaimu tervendav nii endale kui teistele aeg-ajalt meelde tuletada, et inimesele on alati vaja kõrvale teist elavat hinge, kes teda mõistab ja hädas ei hülga. Ja et tähtsam omaenese edukusest on see, et kallil ja olulisel inimesel samuti hästi läheks.
Vanemad ja soliidsemad ehk küll üksteisele südamekujulisi vidinaid kinkima ei kipu, sõbrapäeva traditsioongi meil alles noorevõitu. Aga üleüldse sõbralikumad olla, sagedamini naeratada, kedagi järjekorras ette lubada, kellelegi mahaununenud kinda või kotiga järele joosta nii homme kui teistelgi päevadel — seda võiksime ju kõik ja see teeb maailma kindlasti tüki maad helgemaks paigaks.
13. veebruar 2010
