Nii on kombeks öelda ja ilmselt peab see lendlause üsna suures osas paika, eriti kui mõtleme rasvastele, magusatele ja liigmaitsestatud suupistetele, mis meid igal sammul ahvatlevad, kuid taljele põrmugi kasuks ei tule.
Teame ju, et mida rohkem aed- ja puuvilju ning mida vähem suhkrut, rasva ja kunstlikke maitsetugevdajaid on igapäevasel toidulaual, seda parem, kuid läheme pahatihti kergema vastupanu teed, sest ebatervislik on sageli ka odav ja kõige hõlpsamalt kättesaadav.
Äsja Jõgeva kultuurikeskuse ees peetud minimessil, kus end tutvustasid lähiümbruse toidutootjad, sai proovida-osta head ja paremat, mis Eestimaal kasvanust tehtud. Tõepoolest, maitsed olid puhtad ja kodused, hinnad küll kohati krõbedavõitu…
Aga ehk peaks siiski sellest sügisest uut elu alustama, käima sagedamini kaarega mööda teadmata kohas ja teadmata millest valmistatud toidupoolisest ning ostma rohkem kohalikku ja naturaalset kraami. Kallim on see teinekord küll, aga sööks vähem, see-eest targemini?
