Taasiseseisvunud Eesti esimene Jõgeva vallavanem Olavi Annuk tunneb heameelt selle üle, et omavalitsuse 145. juubelit peetakse Kuremaal. Vallajuhina hoidis ta ära siinse lossi müümise eraomanikule, kelle plaanid polnud teada. Annukil on praegugi koduvalla nägusamaks ja huvitavamaks muutmiseks nii mõnigi idee. Tema sõnul võiks näiteks Laiuse mäele vaatetorni ehitada.
Täna läheb Olavi Annuk Jõgeva valla aastapäevapidustustele Kuremaale. Oma vallavanema-aastaist on tal meeles kavatsus müüa Kuremaa loss ning tollal ühtlasi tehnikumihoone välismaalasele.
“Mind püüti igati veenda ja meelitada. Olin aga selle plaani vastu. Uurisin ostja tausta ja sain aru, et ise ta Kuremaale ei tule ega huvitu lossi korrashoidmisest. Küll võinuks hoone ebaõnnestunud omaniku käes lagunema hakata.”
Laiuse mäele vaatetorn
Üheks kaunimaks ja huvitavamaks paigaks koduvallas peab Annuk ka Laiuset. “Ma olen ikka mõelnud Laiuse voorele vaatetorni ehitamisest. Seda ideed pidasin silmas ka omavalitsusjuhina. Loodetavasti ükskord see torn ka valmib. Nagu ütles helikopteril lennanud fotograaf Johannes Haav, on Laiuse mägi kuradima ilus koht. Siit paistavad Kuremaa järv, veski, Oettingenide mõisnikesuguvõsa kabel jne. Koos külalistega selles paigas olles ütlen ikka, et vaadake, kui kaunis on Eestimaa!” rääkis Annuk.
Riigikukutajate kooli kasvandik
Pole vist liialdus öelda, et Jõgeva valda tunneb Annuk nagu oma viit sõrme. Pikal tööperioodil vallavanemana jõudis ta palju kordi läbi sõita kõik siinsed külad ning vähemalt korra igas kodus käia. Fakte silmas pidades on see lause eksitav, sest omavalitsusjuht oli Annuk iseseisvas Eestis vaid paar aastat. Paljud inimesed kutsusid teda aga vallavanemaks juba siis, kui ametinimetuseks oli külanõukogu esimees.
“Toonastes võimustruktuurides tekkinud vastuolude tõttu saatis mind sellele ametipostile Jõgeva rajooni parteijuht Vello Vilimaa, kes ütles, et külanõukogus on sul kolm naist (mõtles õrnemast soost ametnikke) ja elad seal nagu kuninga kass. Ringi sõites ja end tutvustades ütlesin sageli ka ise, et olen külanõukogu esimees, maakeeli vallavanem. Möödus aasta või paar ja kõik kutsusid mind vallavanemaks. Rohkesti vanemaealisi inimesi mäletas siis ju ka esimese iseseisvusperioodi valdu ja vallavanemaid. Mind usutledes märkis vallavanemaks kutsumise ära raadioajakirjanik, saate “Tere hommikust, põllumehed” autor Kalju Jaagura. Jutt läks eetrisse, mille eest Jaagura oma ülemustelt peapesu sai,” meenutas Olavi Annuk.
Valdade tagasitulekut tegelikkuses ei osanud Annuk nõukogude perioodil ette aimata, kuid suuremate muutuste tulekusse uskus küll. “Kui õppisin Leningradi kõrgemas parteikoolis, käis loenguid lugemas ka üks juudi rahvusest õppejõud Moskvast. Ta rääkis nõukogude riigi ajaloost ja avaldas loengus arvamust, et see riik kaob ära 1983. või 1984. aasta paiku. Seda kuuldes kirjutasin oma päevikusse järgmised read: Püha taevas, ma olen riigikukutajate koolis.”
Olavi Annuki sõnul lubati parteikooli üliõpilastel laenata ja lugeda ka toona Nõukogude Liidus keelatud kirjandust. “Neid raamatuid hoiti Tauria palee keldris asunud raamatukogus,” rääkis ta.
Vallaks iseenese tarkusest
Olavi Annuki jäärapäisuse ja järjekindluse tõttu sai Jõgeva vald omavalitsusliku staatuse mõneti teiste reeglite järgi kui enamikud Eestimaa paigad.
“Tallinna keskvõimu esindajad nõudsid valla arengukava olemasolu. Üks selle aja juhtiv töötaja poliitika alal ja tänane ettevõtja lubas arengukava valmis kirjutada 20 000 rubla eest. Pidasin seda kulutust mõttetuks. Nii tegime arengukava valmis koos toonase Laiuse majandijuhi Toomas Vahuriga. Põhipostulaadid said kirja poolteisele leheküljele. Polnud ju mõtet pikalt kirjutada eesmärkidest ja kavatsustest, mille elluviimine ebareaalne. Valitsuskomisjon ei jäänud aga sellise arengukavaga rahule. Komisjoni eestvedaja Sulev Mäeltsemees pöördus minu poole järgmiste sõnadega: “Kas sul on raske seda jama kokku kirjutada?” Mõistsin, et kui juba Mäeltsemees ütles jama, siis asi on ka tõesti jama. Arvestades tekkinud olukorda, kulus pool aastat enne, kui valitsus kinnitas arengukava ja andis Jõgeva vallale omavalitsusliku staatuse.
Seevastu kohapeal oli juba ammu vald välja kuulutatud. Lähtusime sellest, et üksteist päeva pärast valla põhimääruse vastuvõtmist pidi administratiivüksuse nimeks külanõukogu asemel saama Jõgeva vald. Lähtudes sellest, kinnitasimegi teatud päevast Jõgeva valla staatuse,” rääkis taasiseseisvunud Eesti esimene Jõgeva vallavanem.
“Stamplahendusi eirav tegutsemine põhjustas erinevaid reageeringuid. Teravad diskussioonid toimusid Jõgeva maavolikogus. Nõuti ka otsuse tühistamist, mille peale ütlesin, et taastame siis Jõgeva vallas nõukogude võimu. Siis sel teemal enam ei räägitud. Tuginesin vallavolikogu seisukohtade põhjendamisel ka Euroopa Omavalitsuste Hartale. Hingelt oli meie oma joone poolt maavanem Priit Saksing,” lisas ta.
Suhtlemis- ja ümberkehastumisoskus
Vallavanemana püüdis Olavi Annuk oma alluvatele piisavalt otsustamis- ja tegutsemisvabadust anda. “Ma ei seadnud eesmärgiks mitte kõike ise ära teha, vaid leida inimesed, kes minust üht või teist asja paremini teevad. Inimesed vajavad võimalust ennast teostada ja oma võimeid proovile panna. Suhtlemiskogemust on Annukile andnud ka nii rõõmsate kui ka kurbade sündmuste korraldamine ja juhtimine.
“Ka pulmavanemana leidsin ma seltskonnast üles inimesed, kelle eestvedamisel toredaid mänge mängiti või muud vahvaid asju tehti.”
Mitmekülgsus on Olavile andnud oskuse ühest rollist kiiresti teise sisse elada. Üht päeva nimetab ta sellest aspektist lausa eriliseks. “Hommikul käisin hooldekodus jõuluvana tegemas. Seejärel olin eestkõnelejaks igavikuteele saatmisel, õhtul aga pulmaisa. Mõnedki tuttavad avaldasid musta huumori läbi imestust, et ma jõuluvanarõivastes matustele ei läinud.”
Kuidas vald vapi sai
Vallavanemana on Olavi Annukil meeles ka vallale vapi kujundamine. “Vallavolikogusse kuulunud ettevõtja Aivar Kokk valis välja sinise tooni ja sümboliks kartuliõie Need olid väärt mõtted, kuid pakkusin lisaks sümboliks Pedja jõe. Arutluse käigus selgus, et on vaja ka rohelist tooni, sest seda värvi on metsad ja karjamaad.
Olavi Annuki ametiaastatesse jäi ka esimeste arvutite toomine vallavalitsusse. Uutest ettevõtlusega tegelejatest on talle eriti hästi meelde jäänud Kärde kandis tegutsenud põllumees
Esimestel kohalike omavalitsuste valimistel taasiseseisvunud Eestis 1993. aastal soovis Olavi Annuk Jõgeva vallavolikogu esimeheks saada. Tal oli välja pakkuda ka vallavanema kandidaat. Võimumängude tõttu läksid asjad teistmoodi ja Annukist vallajuhti ei saanud. Oma järeltulijast vallavanema ametis Toivo Ilvesest räägib ta head.
“Ilves oli aumees ja vastutulelik inimene. Palusin talt luba pärast ametiaja lõppu veel ametiautot ( päevinäinud Fiat) kasutada. Ilves lubas. Minu palve oli tingitud ka huvist uue omavalitsusjuhi reageeringut teada saada. Ega ma tegelikult selle autoga sõitnudki, sest mul oli juba Žiguli muretsetud,” rääkis Annuk.
Jõgeva valla praegust olukorda ja tulevikuväljavaateid iseloomustas Olavi Annuk nii: “Vald elab, tiksub ja areneb. Jõgeva linnaga ühinemises pole minu arvates erilist perspektiivi, sest erinev on omavalitsuste majanduslik olukord ja ka jõudude paigutus kohalikus poliitikas.”
Annuk on jaganud oma kogemusi mõnelegi nooremale inimesele, kes on soovinud vallavolikogusse kandideerida. “Olen rääkinud, kuidas ennast tutvustada, mille vastu valijad huvi tunnevad, soovitanud mitte lubadusi anda, vaid vallaelanikelt nõu küsida. Samasugust nõu on saanud ka konkurendid. Valimistulemused on näidanud, kes neist tugevam on.”
Viis täiskasvanud last
Tänaste Jõgeva valla juubelipidustuste üheks korraldajaks on Olavi Annuki tütar Triinu Palmiste. Konkreetseid soovitusi ta hommikust õhtuni kestva sündmuse läbiviimiseks isalt aga ei saa.
“Inimeste huvid ja soovid on muutunud võrreldes selle ajaga, kui mina vallavanem olin. Nii soovitasin Triinul üritust ette valmistades pidada nõu võimalikult erinevate inimeste ja eriti kohaliku elu eestvedajatega. Aga ma usun, et Triinu saab hakkama, ta on otsija ja tegutseja tüüp,” lausus paljulapselise pere isa.
Head rääkis pereisa Olavi ka kooliõpetajast tütrest Rita Sildnikust, riigikaitsesüsteemist töötanud pojast Antsust, fotograafia- ja spordihuvilisest tütrest Merikesest ja pojast Kristjanist, kes on lõpetamas maaülikooli ja teinud endale nime ka peokorraldaja ja tseremooniameistrina.
Olavi Annuki elukäik
*Sündis 6 . jaanuaril 1942 Kudina vallas Vaidavere külas
*Kõrenduse algkool, Kudina 7-klassiline kool, Järve keskkool, Leningradi kõrgem parteikool nõukogude töö erialal
*Varumiskontori Järve ostupunkti juhataja, kolhoosi “Uus tee” elektrik ja tuletõrjeinstruktor, Põltsamaa tuletõrjekomando ülem, Põltsamaa autobaasi eritööde vaneminsener, EKP Jõgeva rajoonikomitee instruktor ja osakonnajuhataja
*Jõgeva külanõukogu esimees alates 1978. aastast
*Ajavahemikul 1992-1993 Jõgeva vallavanem. Seejärel kodakondsus- ja migratsiooniameti Jõgeva osakonna ja Jõgeva büroo juhataja
*Alates 2007. aastast pensionär
*Kuulunud Jõgeva linnavolikogusse
*Tegutsenud peojuhi, tavanditeenindaja ja harrastusnäitlejana, kirjutanud artikleid ajalehtedesse
*Abielus Salme Annukiga
*Viie täiskasvanud lapse isa
Esimest muljet ei saa teist korda jätta
Heiki Sildnik, väimees
Hea ja mõnus äi on. Tutvusin Olaviga esmakordselt 1988. aasta suve algul, kui tema tütar Rita mu koduväiks tõi. Õppisime Ritaga koos ülikoolis. Ja tõesti, esimest muljet ei saa teist korda jätta. Käisime siis maja ja kõrvalhooned läbi, ta küsis näiteks, et poiss, ütle, millest on tehtud see haamrivars. Õige vastus oli õunapuu.
Muidugi on meeles Olavi loomapidamine (50 lammast), kellele sai suviti heina tehtud, sead ja nende praeks tegemine, jõuluhaned. Ladusa jutuga, oleme arutanud maailmaasju, jõudnud kosmosesse ja maa alla. Ühiskondlikke teemasid oleme lahanud. Ja seda vahel jõe ääres koos kala püüdes.
Vanaisana on ta olnud väga mõnus meie kolmele lapsele, poisid nüüd juba 23 ja 22 aastat vanad, tüdruk neljateistkümnene. Olavi esimene lapselaps ongi Mihkel, meie esiklaps. Ta on õpetanud lapselapsi, suunanud loodust tundma, õpetanud tööriistadega ümber käima, andnud ühes või teises olukorras nõu.
Mõistab noori inimesi ning nende muresid
Marek Saksing, Jõgeva vallavolikogu aseesimees
Olavi Annuk mõistab hästi ka nooremate inimeste huvisid, püüdlusi ja muresid. Leiab nendega kergesti ühise keele. Temaga vesteldes ei hakka kunagi igav ja nendest jutuajamistest tasub mitmedki õpetussõnad meelde jätta.
Tean, et külanõukogu esimehe ja vallavanema aastatel oli tema eesmärgiks võimalikult vähe kabinetis istuda, palju ringi liikuda ja erinevate inimestega kohtuda. Kaasinimesega vesteldes pole tal kombeks ülevalt alla vaadata. Olavi jaoks on kõik võrdsed, sõltumata ühiskondlikust positsioonist ja jõukusest.
i
JAAN LUKAS
