|
|
Täna algasid õigeusu ja vanausu traditsioonide järgi ning vanast kalendrist lähtudes jõulupühad, mida Peipsi piirkonnas tähistatakse jumalateenistustel käies, perega peolaua taga istudes ning ka kultuurisündmustega, kuhu arvukamalt rahvast koguneb. |
Mustvee kultuurikeskuse kunstilise juhi Valetnina Jazõkova sõnul on neil peaaegu kolmkümmend aastat olnud kombeks vana kalendri jõulude tähistamiseks pidulik ja meeleolukas peoõhtu korraldada. Kõige sagedamini tulevad nendele pidudele kolmekümne- kuni kuuekümneaastased. Tullakse perekonniti või koos sõprade ja tuttavatega. Aastate vältel on välja kujunenud isegi kindlad laudkonnad.
“Tänavu peame jõulupidu 10. jaanuaril, teemaks on “Vene talv Peipsimaal”. Õhtujuhiks on Lindakivi kultuurikeskuse juhataja Igor Jermakov, kes korraldab ka mitmesuguseid seltskondlikke mänge ja laulu- ning muidki esinemisoskusi proovile panevaid konkursse, kus edukamad ka auhinna saavad. Mustvee ja selle ümbruse elanikele on Jermakov kultuuriürituste läbiviijana juba tuttav,” ütles Jazõkova. “Venepärastel jõuluõhtutel on alati osalenud ka eestlasi. Kahe kogukonna inimesed suhtlevad peomeeleolus omavahel vabamalt kui argimiljöös,” lisas ta.
Vaimulikud traditsioonid
Plaani kohaselt pöördub seekord koosolijate poole hiljuti Mustveesse tööle asunud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vaimulik Isa Ilja.
“Jõuludel on oluline tähendus sisemisel puhastumisel, sellel, et kaasinimesi paremini mõistaksime ja vajadusel toetaksime,” märkis vaimulik. Isa Ilja sõnul viiakse jõuluaegsed jumalateenistused läbi traditsioonilise õigeusu liturgia järgi, kuid laulud on vastavate pühade teemalised.
“Vanausulised käisid jõulupühadel hommikupoolikul kirikus. Batjuška külastas ka kodusid, õnnistas maja. Teda kostitati tee, präänikute ja teistegi suupistetega,” rääkis Kasepää vallast pärit ettevõtja, pärimuskultuuri hoidja ja tutvustaja Veronika Kookmaa, kes on põlistest jõulukommetest kuulnud oma vanaemalt.
Kookmaa lisas, et vanausulistel olid jõulud ühed maagilisemad pühad. “Tavaks oli ennustada. Näiteks viskasid noored neiud üle katuse saabast. Kuhu jalats kukkus, sellest kandist pidi tulevane kaasa tulema. Mõnikord kukkus saabas katusele, mis vahel selle tagajärjel parandamistki vajas,” jutustas ta. Kookmaa sõnul kuulus jõulude kombestikku ka saanisõit.
Jõuludele eelnes paast
Valetina Jazõkova sõnul eelneb jõulupühadele paastuaeg, mil on keelatud süüa liha ning teatud päevadel ei tohi tarvitada ka taimerasva ega juua piima. “7. jaanuaril paast lõpeb. Vene kogukonna traditsioonilisemad jõulutoidud on praed, sageli ka pardipraad ja mulgi kapsad. Tänapäevasemad jõululauad on rikkad ka mitmesuguste salatite poolest. Sageli soovivad perenaised mõne uue ja huvitava roaga üllatada. Mitmekülgset valikut jõulutoitudest näeb ka Mustvee kultuurikeskuses toimuval jõulupeol, kuhu pühaderoad kodunt kaasa võetakse.”
“Vanausulistele on üheks olulisemaks jõulutoiduks olnud sült,” ütles Veronika Kookmaa.
“Vana kalendri jõulupühadel on kingitusi tehtud enamasti lastele ja üldiselt on pakid kuuse alla pandud. Kui väike tüdruk olin, kehastus isa meie kodus aga jõuluvanaks. Pani selga pahupidi mantli, jalga vildid ja ette vatist habeme. Praegu käib meie kodus aga jõuluvana luterlikul jõululaupäeval, 24. detsembril,” rääkis Valetnina Jazõkova.
“Arvestades minu abikaasa rahvust, peame oma kodus jõulusid nii eesti kui vene kombe kohaselt,” ütles Laidi Zalekešina.
Veronika Kookmaa teadis öelda, et Peipsi kandis olid jõulukingid vanasti võimalikult praktilised. Lastele kingiti enamasti kindaid ja sokke.
Talveilmad pärast kolmekuningapäeva
Õigeusklike ja vanausuliste traditsioonides on oluline ka kolmekuningapäev, mis on vanas kalendri järgi 19. jaanuaril.
“Mustvees ja selle ümbruses on just pärast kolmekuningapäeva ilm sageli külmaks läinud ja korralik lumi maha sadanud. Loodetavasti lähevad asjad nii ka tänavu, sest ebamäärane sombusus ja madalrõhkkond hakkab juba ära tüütama,” ütlesid mustveelannad Laidi Zalekešina ja Valentina Jazõkova.
i
JAAN LUKAS
