Koos kevade algusega hoogustuvad metsa-, ehitus- ja muud välitööd, mis mõjutavad igal aastal ka elektrivõrku. Kevaditi sagenevad juhtumid, kus kaevatakse sisse maakaablisse, langetatakse puu liinile, sõidetakse sisse õhuliini või vigastatakse muul viisil elektrijuhtmeid.
Kooskõlastamata tööd seavad ohtu elu, põhjustavad elektrikatkestusi ja varalist kahju
Ka selle aasta kolme kuuga on lõhutud juba ligi 120 elektripaigaldist, mis on põhjustanud elektrikatkestuse enam kui 27 000 tarbijal. Elektrilevi võrgus on aastas keskmiselt ligi kolm protsenti riketest põhjustatud liinide lõhkumisest. Kuid pahastest klientidest ja tekkinud materiaalsest kahjust veelgi tõsisem on oht töö teostaja elule ja tervisele ähvardav oht, mille hooletu tegutsemine võib põhjustada. Nii sel kui ka varasematel aastatel on esinenud kahetsusväärseid juhtumeid, kus liini vigastanud sõidukijuht või tööline on saanud elektrilöögi. Seetõttu tasub ohutuse tagamiseks ja kahju vältimiseks kindlasti järgida seadusepügalaid, mis nõuavad liinide läheduses tehtavate tööde kooskõlastamist võrguettevõtjaga.
Inimeste, vara ja keskkonna kaitseks kehtivad elektriliinide kaitsevööndis tegutsemisel piirangud. Kaitsevöönd on ala, mille ulatus on määratud järgmiselt: õhuliinide puhul mõlemal pool liini teljest madalpingeliinil
Elektriohutusseaduse kohaselt on õhuliinide kaitsevööndis keelatud langetada elektripaigaldise omaniku loata puid ja sõita masinatega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle
Maakaabelliinide kaitsevööndis on keelatud töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast ja teha mullatöid sügavamal kui
Taotle luba ka õhuliini lähedal tehtavate tööde korral
Kui kaevetööde puhul osatakse kaabli asukoha täpseks teadasaamiseks ja ohu vältimiseks enamasti Elektrilevi poole pöörduda, siis seda, et ka õhuliinide juures tegutsemine tuleb kooskõlastada, teatakse vähem. Vajadus taotleda kaitsevööndis tegutsemiseks luba tuleneb elektriohutuse seadusest. Töö tuleb kooskõlastada elektripaigaldise omanikuga, kelleks välise elektrivõrgu puhul on sageli Elektrilevi. Lisaks terviseohtudele võib loata ja seega vajalike ennetusmeetmeteta töötamine kaasa tuua tsiviilmenetluse ja Tehnilise Järelvalve Ameti trahvi, samuti tuleb hüvitada võimalik tekitatud kahju.
Elektrilevile kuuluva võrgu kaitsevööndis töötamiseks vajaliku taotluse leiab veebilehe www.elektrilevi.ee osast “Partnerile ja maaomanikule”.
Taotluse palume saata seal kirjas olevale e-posti aadressile. Seejärel kontrollime Elektrilevile kuuluvate kaablite olemasolu tööde tegemise piirkonnas ja õhuliinide puhul nende kaugust tööde asukohast. Selgitame välja liinide läheduses olevad ohud, võtame meetmed nende maandamiseks ja vajadusel väljastame taotlejale loa. Loa väljastamise tasu on kulupõhine ja sõltub sellest, kas on vajalik tulla ka kohale kaabli asukohta näitama või on tegemist n-ö “maapealsete” elektrivõrguobjektidega. Lisainfot kaitsevööndis tehtavate tööde kooskõlastamise kohta saab veebilehel toodud kontaktidelt või klienditelefonilt 1545.
Ohust või õnnetusest teata Elektrilevi rikketelefonil 1343
Leides õhuliini poole kaldu oleva, liinidesse kasvanud või sellele muul moel ohtliku puu, ei tohi hakata seda ise eemaldama, vaid tuleb teavitada liini omanikku. Elektrilevi saab liinile ohtlikust puust teavitada telefonil 1343. Tuleb silmas pidada, et ka kaitsevööndi lähedusse jäävad puud võivad liinidele langedes õnnetuse põhjustada. Seetõttu on mõistlik usaldada töö spetsialistidele, kellel on olemas tehnika ja teadmised töö ohutuks teostamiseks.
Kui aga siiski on juhtunud, et elektriliin on viga saanud, tuleb säilitada külma närvi, eemalduda õnnetuskohalt lühikeste sammudega jalgu üksteise vastu libistades ja neid teineteisest eemaldamata või hüpates, jalad koos. Nii väldid elektrilöögi saamist eluohtlikust sammupingest. Õnnetuse korral tuleb sellest teavitada Elektrilevi rikketelefonil 1343, viga saanud inimestest aga kiiresti teada anda numbril 112.
i
ANDRUS KRAHT, Elektrilevi kaitsevööndi järelevalvesektori juhataja
