Vanametalli hind on viimaste kuude jooksul pea kahekordseks tõusnud ja järjekorrad kokkuostupunktide väravates kilomeetrised. Paljudes majapidamistes ootas ülearune vanaraud paremaid aegu. Nüüd, mil hinnad etemad, tasub selle vedu ja müügisabas seismine, et nii oma kui naabri või sugulase õu puhtaks saada. Paraku on aktiviseerunud ka pikanäpumehed. Suvekodudes ja ajutiselt peremeheta elamutes lõhutakse pliite ja ahje ning rebitakse seintelt elektrijuhtmeid, et saada kätte viimanegi malmitükk või vasenatuke, mida rahaks teha. Kui õige omanik tõestada suudab, et kraam tema majapidamisest varastati, saab ta selle ostjalt tagasi. Jäätmeseaduse järgi ei tohi aga kaableid, juhtmeid, kanalisatsioonikaevude malmkaasi, raudteerööpaid ja muud säärast kraami eraisikutelt üldse kokku osta, kuid ometi juhtub sedagi.
Jõgeva kokkuostupunktis pole õnneks seni taolisi probleeme tekkinud, küll aga on Tartus juba mõned malmkaaned otse kanalisatsioonikaevudelt ära kõndinud, ennast ise katki löönud (?) ja raha vastu vahetanud. Kuidas see juhtus?
27. aprill 2010
