Jõgeva linnaraamatukogu teise korruse lugemissaalis avati möödunud reedel leedulanna Laimute Tamoševičiene akvarellinäitus “Muljed”. Seitsmeteistkümnes suureformaadilises töös on õhku, valgust ja lennukat joont. Ehk kõike, mida kunstisõber ühel suviselt näituselt oodata oskab.
Vilniuses elav Laimute Tamoševičiene on arhitektiharidusega, ent pole õpitud erialal kuigi palju töötanud. Pigem on ta tegutsenud disainerina ja kujundanud mitmesuguseid pakendeid. Viimased viisteist aastat on ta õpetanud Vilniuse tehnoloogia- ja disaninkolledžis graafilist ja interjööridisaini. Kui disaineri jaoks on üldiselt oluline detailidesse süvenev joonistusoskus, siis Laimute püüab oma õpilastes arendada ka akvarellistile omast võimet anda kiiresti ja nappide vahenditega edasi üld- ja esmamulje.
“Ehkki ma hoonete projekteerimisega eriti tegelnud pole, on mul endiselt sees arhitekti hing ning seetõttu näen ma paiku, kus viibin, ilmselt pisut teisiti kui tavaliselt nähakse,” ütles Laimute.
Tema Jõgeva näitus sai teoks siinse akvarelligalerii Kala eestvedamisel ja Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi toetusel. Galerii Kala omaniku Gennadi Lapiniga sai Laimute tuttavaks ühel Klaipedas toimunud plenääril ehk vabaõhumaalimisel. Seejärel tuli ta koos sõbranna Jurga Sidabrienega ühele Jõgeval toimunud akvarellikoolitusele. Nüüdseks on tal seljataga ka kolm Luual toimunud akvarellilaagrit, mille korraldajaks samuti galerii Kala.
Eesti motiivid
Eestis käigud kajastuvad ka Laimute näitusetöödes: umbes kolmandik neist on maalitud Luual või Tallinnas. Ülejäänud piltidel võib näha Vilniuse, Klaipeda, Nida, Oslo ja Veneetsia motiive. Või siis lilli. Üks lillebukettki pärineb Luualt: tänavuse akvarellilaagri ajal (see sai teoks juuni lõpus ja juuli alguses) sadas vihma ja kunstnikud käisid ühe aia perenaiselt lilli küsimas, et neid siis toas maalida.
Näitusetööd on maalitud enamasti maalitud viimasel kahel aastal ning autori enda sõnul on tegemist kergete, visandlike esmamuljetega eri paikadest. Seepärast ongi näituse pealkiri “Muljed”.
“Laimute akvarellid on omapärase koloriidiga. Tema tööd meenutavad läti akvarellistide omi,” ütles Gennadi Lapin.
Laimute Tamoševičiene lisas, et teda köidavad Tallinna vanalinna hubased hoovid. Vilniuses polevat sellist atmosfääri üldjuhul enam võimalik leida, sest kõik on “euroremonditud”. Laimutele meeldib maalida ka mere ääres, näiteks Klaipedas ja Kura säärel asuvas Nidas. Ta maalib nn alla prima tehnikas, mis võimaldab looduses kiiresti töötada. Tõsi, kuuma ilmaga kimbutab paberi liiga kiire kuivamise oht: alla prima tehnika puhul maalitakse nimelt niiskele paberile ning kantakse sinna kõik värvid korraga. Teine variant on maalida kihiti ja lasta enne järgmise kihi paberile kandmist eelmisel kuivada.
Päästa, mis päästa annab
Kui üldiselt meeldib Laimutele maalida natuurist, siis osa töid tuleb tahes-tahtmata ka koduses ateljees luua, võttes abiks looduses või linnakeskkonnas tehtud visandid või fotod.
“Akvarelli puhul ei tea kunagi, kas see tuleb välja või ei tule,” ütles Laimute. “Olen tihti mõelnud, et peaksin akvarelliga senisest veelgi tõsiselt tegelema hakkama, näiteks katsetama arhitektuuri, maastike ja lillede maalimise kõrval portreed ja muid žanre. Tahaksin rohkem jäädvustada ka kodulinna Vilniust. Olen selles linnas sündinud, kasvanud, õppinud ja töötanud. Kunagi maalisin seal palju, siis jätsin pikema vahe sisse. Nüüd tahaksin sealsete motiivide juurde tagasi pöörduda. Näen, kuidas linn hakkab oma omapära kaotama ja tahaksin kiiresti päästa selle, mida veel päästa annab.”
Laimute Tamoševičiene näitus jääb linnaraamatukogus avatuks 5. septembrini. Enamikku sellel eksponeeritud töid pole Vilniuse kunstisõbrad muuseas veel näinudki.
i
RIINA MÄGI
