Lugesime oma külaseltsi liikmetega 17. jaanuari Vooremaa juhtkirja “Järelemõtlemise koht” ja see tekitas meis mõningaid väljaütlemist vajavaid mõtteid. Kirjapandus soovitatakse külaseltsidel ja seltsingutel rohkem tehtu üle mõtiskleda ning edaspidi oma tegevusi majanduslikust otstarbekusest lähtuvalt paremini planeerida. Jääb kõlama mõte, et kui sisu pole, siis ei ole ka mõtet karpe püsti panna.
Vaatasime meiegi kirjutatust natuke häirituna oma külaseltsi tegevust ja külamaja ning lasksime siis pilgul lennata üle teiste Jõgevamaa külade ettevõtmiste, püüdmaks taibata, kus on probleem.
Õigupoolest ei tulnud silme ette ühtegi kasutuna seisvat külamaja, räämas külaplatsi, katkist kiike ega tühja läinud külaseltsi ettevõtmist…
Arengutempo igal külaseltsil erinev
Õhinapõhisus, jah, on küll vaibumas, kuid meie meelest on see asendumas teatava stabiilse arenguga, mille tempo on igal külaseltsil erinev. Samas peab ka tõdema, et seda stabiilset arengut on omajagu raske tagada, kui kogu maailm me ümber on valdavalt projektipõhine.
Arvame, et Jõgevamaal ei ole külaseltside poolt läbimõtlematult kavandatud ehitisi ega rajatisi. Ükski selts ei alusta ju oma tegevust külamaja ehitamisega. Kõik nad on tegelenud enne aastaid kohaliku elu arendamise sisulise poolega ja alles siis, kui kokkusaamiskoha vajadus on päevakorda tõusnud, hakanud tõsiselt mõtlema ehitustöödele. Pealegi, kui inimene alustab oma investeeringu planeerimist, siis ta ka eeldab, et see tegevus on jätkusuutlik ja toob kasu teistelegi osapooltele. Neid töid on tehtud siiras usus ja tõeses tahtmises.
Seltside puhul on kindlasti nende eesmärgiks oma piirkonna kultuurielu rikastamine ja mitmekesistamine ning kodukoha üldilme parandamine. Enamik külaseltside korrastatud hooneid või hooneosi on päästetud lagunevate majade pikast nimekirjast ja sageli on need ka pika ajalooga hooned. Juba see on väärtus omaette! Samuti oleme sügavalt veendunud, et kõike loodut ei olegi võimalik hinnata majandusliku otstarbekusega, eriti mis puudutab rahvakultuuri ning elukeskkonda.
“Sissetöötamine” võtab aega
Selge on ka see, et iga ühistegevuse “sissetöötamine” võtab aega, eriti kui piirkonnas ei ole aastakümneid enam seltsielu olnud, inimesed on passiivsed ja kadunud on kooskäimisharjumus. Mõttemaailma ja harjumuste muutmine ei sünni üleöö, see on pikk ja aeganõudev protsess. Sellega nõustuvad küll paljud, kuid samas eeldatakse, et valminud külamaja peaks kohe olema rahvast pungil täis ning kohe end ka ise ära majandama. Hea oleks ju veel, kui küla oma majaga ka tulu teeniks, näiteks seda välja rentides. Aga kas majandusliku sissetuleku nimel koolilõpupidudeks välja renditud külamaja säilib ikka oma esialgses ilus ja kannab edasi seda funktsiooni, milleks ta rajati? Kas see moraalne devalveerumine on makstud hinda väärt?
Tahame öelda, et loodu kultuurilooline tasuvus ei saagi veel praegu ilmneda. Selleks on kindlasti vaja anda külaseltsidele veel aega ja toetada nende edasist tegevust. Samuti oleks tervitatav püsiv riiklik tegevustoetus või vähemalt projektikonkursid loodu korrashoiuks ja arendamiseks.
Ideid pole kunagi palju
Oleme oma külakoja küttekulude optimeerimiseks taotlenud mitmel korral vahendeid õhksoojuspumba ostuks, kuid kõik need taotlused on maakondlikul tasemel tagasi lükatud. Kas oleme siis oma külakoja mõtlematult ehitanud? Ei, kindlasti mitte! Meie seltsi liikmete arv on viimastel aastatel kahekordistunud ja seda eeskätt nende naaberkülade arvelt, kus kultuuri- ja seltsielu ei ole niisugusel järjel.
Need vahvad inimesed toovad meile oma häid mõtteid ja kõik koos viime neid siis ellu. See tähendab, et sisu, mille puudumisele juhtkirjas viidati, tugevneb ka ajapikku.
Arvame, et külaseltsid ning seltsingud peaksid jätkama oma tegemisi sama järelemõeldult ning järjepidevalt, genereerides aina juurde kõikvõimalikke huvitavaid ja natuke hulle ideid.
Me pole nõus ka vabatahtlike konverentsil kuuldud seisukohaga, et igasugu ideid on Jõgevamaal niigi palju. Meie arvates ei ole häid mõtteid kunagi liiga palju! Siit on alguse saanud ka meie tulevasuvine suurem ettevõtmine — Mõnusate Mõtete Mess.
Siinkohal kutsumegi kõiki külaseltse ning teisi toredaid Jõgevamaa inimesi meile suve lõpul külla, et koos maailma parandada ja mõnusaid mõtteid ning hulle ideid vahetada! Ja selle tarvis peame ka igati läbimõelduks ühe kõiki meie sõpru mahutava katusealuse rajamist.
Seega — korrastagem endiselt oma küla ja külakeskusi, ehitagem ikka külakiikesid ja rajagem külaplatse, siis on lootust, et kõik noored ei lähe linna. Või kui algul lähevadki, siis tulevad maale tagasi oma peret looma ning lapsi kasvatama.
Vaid rõõm on näha, et vaatamata õhinapõhisuse taandumisele on meie seltsidel ikka tahtmist ja jõudu edasi tegutseda ja lennukaid mõtteid mõtelda. Raha ja majanduslik efektiivsus ei saa olla külaelu puudutavate otsuste aluseks!
Juula külaseltsi juhtkonna mõtteid edastas küla mainementor ENELI KAASIK
Loe ka “Järelemõtlemise koht”, Vooremaa, 17. jaanuar 2012
