Samas konstateeriti, et seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu peaks kõlvatu konkurents lõppenud olema ja rukki kokkuostuhinnad võivad tõusta kuni kaks korda. ELis kasvatatakse aga palju rukist, näiteks Poolas, Leedus ja Saksamaal.
?Kõik me tahame, et me suudaksime oma rahva tulevikus ise ära toita. Kuid kahjuks ei ole turg seda senini võimaldanud teha. Nüüd, kus me oleme ELis, on majandustingimused muutunud ja me loodame, et rukkikasvatamine tõuseb meil uuesti au sisse ja meil ei ole vaja hakata rukki asemel kasvatama midagi muud, näiteks tritikalet,” märkis EPPKK nõukogu esimehe Aavo Mölder.
Euroopasisesed hinnad odavamad
“Võib-olla et ELis on meie olukord mõnevõrra parem, sest me saame edaspidi rukist osta Euroopasiseste, mitte aga väliste maailmaturuhindadega, mis on tunduvalt odavamad, märkis põllumajandusdoktor ja endine riigikogu liige Arvo Sirendi
Aavo Mölderi andmetel toodi möödunud aastal Ukrainast rukist sisse hinnaga 977 krooni tonn. Eesti viljasalved maksid rukki eest keskmiselt 1300 krooni tonn. Ta usub, et tänavu makstakse rukki eest 1600 krooni tonn. Arvo Sirendi on veelgi optimistlikum ja prognoosib rukkihinna kahekordistumist ning selle tõusmist kuni 1900 kroonini tonn.
“Praegu oleme Euroopa Liidu ühtses majandusruumis, kus on omad probleemid ja omad võimalused. Edaspidi mängib rolli see, kui odavalt rukist Leedust või Saksamaalt kätte saadakse. Aga need odava vilja hankimise võimalused on ikkagi tänaseks päevaks kadunud. Ja võib-olla suudavad meie viljakasvatajad tulevikus müüa oma toodangut ka Eestist välja, ma usun, et vähemalt Soome ja ehk isegi Venemaale,” sõnas Aavo Mölder
Küsimusele, kas Poola vili meid ähvardab, vastas Aavo Mölder, et Eesti turg on suhteliselt väike.
“Ma küsin, mispärast Poola oma suure jõuga siia Eestisse tuleb,” lisas ta.
Poola rukki asemel Eesti oma
“Poolas kasvatatakse rukist sellepärast rohkem, et sealsetel kergematel ja liivasematel muldadel kasvab see hästi. Teised teraviljad võib-olla seal nii hästi ei kasva. Ka Saksamaa on suur rukkikasvatusmaa. Nii et kõik need riigid hakkavad meid mingil määral mõjutama. Aga ma usun, et me oleme tänu kõlvatule konkurentsile niisuguste madalate hindadega harjunud ja kui hinnad ikkagi natuke tõusevad, siis see kasvatamine võetakse põllumeeste poolt ka ette,” täheldas Eesti Rukki Seltsi juhatuse esimees Leonhard Puksa.
“Poola põllumehed on harjunud rukist kasvatama. Ja neil on ka väga palju maarahvast, ligi veerand elanikkonnast. Poola riik saab rukkihinda alla lasta ja veidikene oma põllumehi kaudselt toetada. Ka eurotoetused tulevad peale selle. Aga ka meie põllumees saab eurotoetusi. Ja seetõttu muutub meie põllumeeste olukord mõnevõrra lihtsamaks ja võib-olla me jõuame siiski selle tulemuseni, et hakkame sööma meie endi kasvatatud rukist,” lausus Arvo Sirendi.
RAIVO SIHVER
