Nüüd algab siis ka talv

Viimane kuu aega on olnud peamiseks lokaalseks jututeemaks lumerohkus ja hiilivad külmakraadid. Juba on istutud lumevangis ja roogitud lund hommikust õhtuni. Nagu ikka, on kõik saabunud ootamatult.
See kõik on olnud kokkuvõttes nagu läheneva talve eelmäng, mis püüab meid ette valmistada saabuvaks. Ja nüüd ta siis ise lõpuks ka saabub: homme, toomapäeval, kell 23.48.
Juba on siin-seal räägitud, kuidas meil ammu pole sellist talve olnud. Et oleme unustanud kunagised talved ja nüüd ta siis jälle meid üllatab. Nende juttude puhul ainult imesta, kui lühike või valikuline saab olla inimese mälu. Kordades lühem kui võiks arvata.
Tegelikult, kui vaadata talletatud numbreid, on juba kaks viimast talve olnud korralikud, millest võib järeldada, et oleme taas sisenenud seitsmeaastasse tsüklisse. Sest talved 2014–2020 olid tõesti kesised.
Aga viimane talv oli taas igati korralik, kes seda märkas või tähele pani. Jagus pikalt lund ja külma, viimast küll rohkem talve esimesse poolde. Suusatada sai rahulikult aprilli esimeste päevadeni, sest öised miinuskraadid hoidsid talve nägu kargena.
Milline eelolev tuleb, ei tea. Siinkohal julgeks siiski arvata, et püsiv ja korralik talv jätkub. Paraja külma ja korraliku lumega, nii et liikumisaasta peaks ka talvekuudel pakkuma võimalusi enda liigutamiseks kõikidele, kes vaid ise viitsivad midagi teha.
Täna, selle aasta eelviimasel sügispäeval, võiks kohe saabuvaks päris talveks valmis olla. Kohtume juba talvel!