Möödunud reedel ja laupäeval tehti Jõgeva kultuurikeskuses teatrit suisa hommikust õhtuni: seal sai teoks algklasside kooliteatrite tänavune riigifestival. Kes võttis vaevaks 18 lavastust ära vaadata, võis tõdeda, et nii mõnigi algklassitrupp pakkus sellise teatrielamuse, mida nii noortelt näitlejatelt oodatagi ei oskaks.
Harjumaa Kuusalu keskkooli algklasside näitering mängis oma lavastuse “Ninatark muna” maha näiteks sellise tempo, energia ja lustiga, mida mõni profitruppki kadestada võiks. Lapsed olid laval n-ö omas elemendis ning see, et saalis istub žürii ja mitmesajapealine publik, ei läinud neile üldse korda. Kui Kuusalu trupi juhendajalt Saima Kallionsivult küsisin, kuidas selline lavaline vabadus saavutatakse, puistas ta kui varrukast trobikonna häid nippe. Üks oli see, et algklassilastega teatrit tehes tuleb osadesse leida sellised lapsed, kes ongi oma loomu poolest kehastatavate tegelastega sarnased, sest nii noor näitleja saab rolli luua ikka n-ö iseenda pealt. Niipea kui laps end oma rollis ebamugavalt tundma hakkab, on kogu mängulust läinud.
“See trupp koosnebki mul suisa energiapommidest. Nende proov tuleb vahepeal viieks minutiks katkestada ja lasta neil end n-ö välja elada,” ütles Saima Kallionsivu.
Teise vahva üllatuse pakkus Pärnumaa Jõõpre põhikooli 1.-4. klassi näitering, kelle lavastus “Putuk! Putuk!” koosnes lepatriinude, mesilaste, rohutirtsude ja liblikate elust kõnelevatest vaimukatest stseenidest, kusjuures tegevuse edasiandmiseks kasutasid noored näitlejad ainult kehakeelt ja putukahäälitsusi. Ehkki paljudele meenutas kõnealune lavastus telekas näidatavat animasarja “Minuscule”, kinnitas Jõõpre trupi juhendaja Helle Kirsi, et temale andis lavastuse loomiseks inspiratsiooni hoopis üks Humana poest leitud lepatriinukostüüm. Sellele sai teisi putukakostüüme lisaks tehtud ning pandud kirja stsenaariumid.
“Lapsed aitasid ise mõelda, kuidas stseenide mõtet üksnes kehakeele ja sumina abil edasi anda. Reedeõhtusel žürii tagasisidetunnil öeldi, et meie tükk mõjus nagu lõõgastav jalutuskäik loodusesse,” ütles Helle Kirsi ja lisas, et nende koolis on 99 õpilast ning 38 neist teevad teatrit. Olgu öeldud, et Helle Kirsi teeniski riigifestivalil välja parima juhendaja tiitli.
Kuus laureaati
Festivali kuue laureaadi hulka mahtusid peale “Ninatarga muna” ja “Putuk! Putuka!” Tallinna Kristiine gümnaasiumi 1. a klassi trupi klassikaline Punamütsikese-lugu, Tartu Waldorfgümnaasiumi vaimukas ja fantaasiarikas omaloominguline lavastus “Kuidas kasutada raamatut?” ning kaks Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja lavastust: 2. klassi trupi “Nutikas lutikas” ja 4. b klassi trupi “Mis sa seal teed?”. Lianne Saage-Vahuri luulelavastused põhinesid Hando Runneli luulel ning paelusid publikut oma mõtteselguse ja kauni kujundlikkusega, samuti noorte näitlejate hea sõnavaldamise ja koostööoskusega.
Festivali lavastusi hindas ja analüüsis žürii, millesse kuulusid Eesti Rahvusringhäälingu raadioteatri juhataja Toomas Lõhmuste, improteatri Impeerium näitleja Maarius Pärn, Tallinna ülikooli vanemteadur Rain Mikser ja Orissaare gümnaasiumi kooliteatri lavastaja Mare Noot.
“Nagu kahe päeva jooksul nägime, aitab teatritegemine laiendada laste silmaringi klassikalise lastekirjanduse tundmise alal. See on tore, ent samas tegid suurt rõõmu need lavastused, milles klassikalisele loole oli leitud oma vaatenurk, ja need lavastused, mis põhinesid omaloomingul,” ütles Rain Mikser.
Tema sõnul tuleks algklassilastega kooliteatri tegemisel arvestada kaht asja. Ühest küljest ei tohiks neile suhu panna täiskasvanulikke tekste, teisalt tuleks aga neis näha ikkagi tulevasi põhikooli- ja gümnaasiumiastme teatritegijaid. Et neil järgmistes vanuseastmetes n-ö king pigistama ei hakkaks, tuleks neis juba algklassides arendada oskust iseseisvalt mõelda ning laval kehtivaid elementaarseid esteetika- ja eetikareegleid järgida.
“On rõõm tõdeda, et algklassitruppide juurde on tulnud uusi perspektiivikaid juhendajaid,” sõnas Rain Mikser.
Toomas Lõhmuste tõdes, et tema nägi mitme lavastuse puhul ka ohumärke.
“Mõned õpetajad, kes algklassitruppidega tegelevad, pööravad ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu lavastuse vormistamisele — kostüümidele, lavakujundusele, muusikalistele lahendustele — ning jätavad väikese näitleja vaeslapse ossa,” ütles Lõhmuste. “Laps tunneb end uhke kujunduse sees kui vanglas, kus ei kehti enam tema mängumaailma reeglid. Tark juhendaja seevastu võtab aluseks just lapse enda mängureeglid ja mängurõõmu ning ehitab tüki üles neile. Ta ei pressi last lavale kangestunult seisma ega “ilmekalt” teksti lugema. Ta loob lavale mõne lihtsa mõjuva detailiga maailma, kus laps end vabalt tunneb.”
Kvaliteettegevus
Mare Noot lisas, et esinenud truppide juhendajad on väga erineva taustaga,
tavalisest klassijuhatajast kuni järjepidevat tööd tegeva draamapedagoogini. Aga kõik nad teevad tänuväärset tööd, sest teatritegemine on kvaliteetne tegevus. Lapsed suhtlevad laval omavahel ja selle võrra jääb neil vähem aega nutiseadmeid näppida,” ütles Mare Noot.
Haapsalu põhikooli algklasside näiteringi juhendaja Marika Aedviir tõdes, et just teatritegemine on see, mis paljudele lastele kooliajast meelde jääb ja neis täiskasvanunagi positiivseid emotsioone tekitab. Matemaatikatunnist selliseid mälestusi tavaliselt ei jää.
“Minul oli sellelt festivalilt palju õppida, sest teen lastega teatrit alles teist aastat, paljudel teistel juhendajatel on sel alal aga juba aastakümnete pikkune kogemus,” sõnas Marika Aedviir.
Ka Põltsamaa muusikakooli õpetaja Tuuli Jukk, kes õpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi 4. a klassi trupi plaat- ja löökpillidest koosnevale “orkestrile” selgeks publikus vaimustust tekitanud muusikapalad, kinnitas, et festivalil osalemine oli väga õpetlik.
“Žürii tagasiside oli väga asjatundlik ja asjakohane,” ütles Tuuli Jukk. “Õpetlik oli ka lavastuste jälgimine. Meie lapsed käisid ka kahe aasta tagusel Abja-Paluoja riigifestivalil ning said sealt sellise sündmuse õige maitse suhu. Seepärast oli laste kindel soov olla siin mõlemal päeval, mitte tulla kohale ainult oma etenduse ajaks.”
Algklasside kooliteatrite riigifestivali korraldasid MTÜ Tähetund, kooliteater Liblikapüüdja ja Jõgeva põhikool ning festivalikülalistel jätkus nende jaoks vaid kiidusõnu. Erilise aplausi teenis aga Liblikapüüdja gümnaasiumiastme trupp, kelle lõbusad vaheklipid kõik etendused sisse juhatasid.
Algklasside kooliteatrite 2015. a riigifestivali laureaadid
- Kuusalu keskkooli algklasside näitering (juhendaja Saima Kallionsivu) — lavastus “Ninatark muna”
- Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 2. klassi trupp (Lianne Saage-Vahur) — lavastus “Nutikas lutikas”
- Jõõpre kooli 1.-4. klassi näitering (Helle Kirsi) — lavastus “Putuk! Putuk!”
- Tallinna Kristiine gümnaasiumi 1. b klassi näitering (Mare Pukk) — lavastus “Punamütsike”
- Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 4. b klassi trupp (Lianne Saage-Vahur) — lavastus “Mis sa seal teed?”
- Tartu Waldorfgümnaasiumi huvikooli algklasside näitering (Külli Ehastu) — lavastus “Kuidas kasutada raamatut?”
Jõgevamaa trupi võidetud eripreemia
- Põltsamaa ühisgümnaasiumi 4. a klassi trupp (Pille Martsik, Tuuli Jukk) — erakordse atmosfääri loomise eest lavastusele “Kuningate kool”
(Auhinnatute täisnimekirja leiab MTÜ Tähetund kodulehelt aadressil tahetund.eu)
RIINA MÄGI
