Girt ja Liis Kaarepere peetav Nurme talu Härjanurme külas pälvis konkursil “Eesti parim talu 2015” noortalunike kategoorias teise koha.
Girt Kaarepere on talupidamisega tegelenud pea eluaeg. Põllupidamisega hakkas ta end kurssi viima juba teismeeas. “Isa kõrvalt hakkasin viljakasvatusega tegelema juba 14-15 aastaselt ja nüüd viis või kuus aastat on viljakasvatus meil hoogustunud,” rääkis 33-aastane Girt, kes on viimased aastad ise Nurme talus peremeheks olnud, kuigi töid ja tegemisi jagatakse endiselt kõigi pereliikmetega.
Nurme talus kasvatatakse väga mitmeid põllukultuure, peamiselt hernest, uba, nisu, otra ja rapsi. Talu põllud laiuvad viiesajal hektaril. Hetkel ongi järg Nurme talus niikaugel, et taliraps ja varane oder ootavad põllul kombaini. Talu peremees mainis, et käesolev aasta tõotab nende jaoks saagikuselt rekordiline tulla. Suurt rolli mängib seejuures loomulikult soodne ilm, kuid saagikuse tõusu nimel on talus ka palju tööd ära tehtud. “Parandame maad ja tegeleme masinapargi uuendamisega, et majandamine oleks täpsem ja põldudelt tuleks ka korralik saak,” ütles Girt.
Toetused pole ammendamatu rahapada
Praegu käib Nurme talus uue kuivati ehitamine, mis loodetakse valmis saada, kui saak põllul valminud. “Anname endast parima, kuid õnneks on olemas ka vana kuivati, nii et meie vili läheb oma ruumidesse,” kinnitas peremees.
Mis puutub põllumajandustoetustesse, siis noortalunik Kaarepere arvates on neid üsna piisavalt. “Oleme ikka projekte kirjutanud ja oleme neile ka rahastuse saanud, masinaparki selle arvelt uuendanud ning ka ühe hoone juurde ehitanud. Toetused on ikkagi mõeldud selleks, et põllumees kunagi ise ka hakkama saaks. Ise ei soovi ma küll ainult europarasiit olla,” mainis noortalunik, kelle arvates pole põllumajandustoetused lõputu rahaallikas, mille arvelt pidevalt elada.
Tiitel annab tegutsemiseks kindlust
Kuigi Girt mainis loodetavat suurt saaki, ei pruugi see automaatselt tähendada suuri rahalaevu, sest vilja hind pannakse ikkagi paika maailmaturul. “Eestist saadava vilja kogus ei mõjuta viljahinnal isegi mitte komakohta,” nentis ta. Vilja turustamisega Nurme talus probleeme pole, sest seni on nende partneriks Baltic Agro, kes ostab neilt kogu vilja.
Parima talu konkursil noortaluniku teise koha preemia pälvimine on Nurme talu peremehe jaoks oluline tunnustus ning annab kindluse, et talus on tehtud õiget asja. “Ju siis on talu pidamine seni nii hästi välja kukkunud, et seda ka konkursil tunnustamisvääriliseks peeti,” tõdes Girt Kaarepere.
Konkursi „Eesti parim talu 2015“ tulemused
Aasta talu 2015 Suitsu talu Valgamaal; peremees Urmas Tekkel ja perenaine Elen Tekkel
Tootmistalud
Suitsu talu Valgamaal; Elen ja Urmas Tekkel
Pühaoru talu Ida-Virumaal; Liisi Juhkov ja Rudolf Uustal
-
Hinsu talu, Raplamaal; Hanno Marrandi
Alternatiivse tootmissuunaga talud
-
Seedri puhketalu Võrumaal; Margit ja Oleg Udodov
-
Uustla talu Saaremaal; Liia Sooäär, Margit Lepp ja Siim Sooäär
-
Ööbiku gastronoomitalu Raplamaal; Ants Uustalu
Parimad noortalunikud
-
Kaku-Miku talu Võrumaal; Katrin Kohk ja Torben Skov.
-
Nurme talu Jõgevamaal; Triin ja Girt Kaarepere.
-
Tõntso talu Valgamaal; Triinu ja Lauri Kõressaar.
Žürii tunnustus pereväärtusi kandvale edukale piimakarjatalule
Muusika talu Harjumaal; Ulvi ja Olev Salutee
Žürii tunnustus parimale sotsiaalse suunitlusega talule
Aasa talu, Pärnumaa. Maire ja Aare Aasmäe.
Žürii tunnustus parimale aiandustalule
Triinu talu Hiiumaal; Triinu Schneider
Žürii tunnustus originaalsete ja mitmekülgsete ideede eest
Kunstimäe turismitalu Valgamaal; Maire ja Andres Salum
EILI ARULA
