Voore lähedal Kallivere külas asuva Rätsepa talu peremees ja perenaine Henno ja Eevi Sturm teenivad pensionilisa mesilaste pidamisega. Nad rõõmustavad, et inimesed on hakanud rohkem kodumaist mett ostma, ning peavad tänavust meesaaki rahuldavaks.
Rätsepa talus on mesilaste pidamisel pikaajalised traditsioonid. “Mu isal oli kuus või seitse mesitaru ja nii sain mesilaste eluga juba poisipõlves tuttavaks. Mäletan, et kui mõni mesilastega seotud töö tegemist vajas, kutsus isa mind karjast koju endale appi,” meenutas Henno Sturm, kes töötas ligi pool sajandit Mustvees kiirabiauto juhina.
“Algul olid mul mõned tarud, kuid justkui iseenesest hakkas see ettevõtmine järjest rohkem huvi pakkuma ja mesila laienema. Praegu on mul paarkümmend mesilaste põhiperet ja tänavu suvel tuli pereheitmisel juurde mitmeid sülemeid,” rääkis ta. Enamik Rätsepa talu mesitarudest pärinevad kunagisest kolhoosi mesilast, mõned tarud on ka hiljem juurde ostetud.
Mee müümisega pole muret
Henno Sturmi sõnul on meesaak mitu aastat järjest väga hea olnud, ka möödunud aastal. “Siis kogus ikka taru kohta keskmiselt viiskümmend kilogrammi mett. Tänavu hakkas juuli teisest poolest tugevasti vihma sadama ja kartsin, et meesaak jääb üsna kehvaks. Nüüdseks on selgunud, et olukord pole siiski kõige hullem ja umbes 30 kilogrammi ühest tarust tuleb ikka. Kui sügisel hakkad mesilasi talvekorda panema, saab veel senisele saagile lisa. Silmapaistvalt suured meesaagid saavad tänapäeval aga mesinikud, kes kasutavad eriti moodsaid mesilaste pidamise viise ja hoiavad mesilasi korpustarudes,” rääkis Rätsepa talu peremees.
Mee turustamisega pole pererahval muret olnud. “Eelmisel aastal mõtlesin küll, et sedavõrd suurt kogust mett on keeruline ära müüa, kuid novembri esimeseks nädalaks oli peaaegu kogu müügiks plaanitud mesi otsas. Mett käime müümas nii Jõgeva kui ka Mustvee turul. Samuti käisime meega ka Kalevipoja kala- ja veefestivali laadal. Sageli käiakse mett ostmas ka kodus. Näiteks kord sõitis ühel ajal õue viis autot meehuvilistega, kusjuures ükski seltskond polnud oma tulekust ette teatanud, ” rääkis Henno Sturm.
“Kodukandis meil erilist konkurentsi pole. Varem olid Voore ja Saare piirkonnas mõned mesinikud, kuid praegu oleme siinkandis ainsad,” lisas Eevi.
Paljud eelistavad Rätsepa talu mett seetõttu, et majapidamine asub metsa serval maanteest eemal ning ümberkaudsed taimed kasvavad puhtamas ja seega tervislikumas keskkonnas. “Meie mesilased koguvad eriti palju nektarit valgelt ristikult. Kõige tervislikumaks loetakse kanarbikumett, kuid meie kodukandis kahjuks kanarbikku ei kasva. Viimasel ajal on toodud turule ka rohkesti rapsimett, mis on valget värvi ja kristalliseerub nädala jooksul,” rääkis Henno Sturm.
Inventar kallineb
Üks suuremaid mesindusega kaasnevaid investeeringuid on kunstkärgede ostmine. “Inventar kallineb ja tõusnud on ka kunstkärgede hind. Kilo kunstkärge maksab 180 kuni 190 krooni. Vaha vastu vahetades tuleb kilohind 25 krooni. Selleks tuleb aga minna Lukele vahavabrikusse, kus ka mõnikord käinud oleme,” lausus Eevi Sturm.
Henno ja Eevi Sturm on ka ise pidevad meetarbijad. Näiteks panevad nad kohvi sisse suhkru asemel alati mett ning tänu meele on peremees ja perenaine mõnestki haigusest paranenud.
Mesilase nõelamisele reageerib nende organism siiski erinevalt. Kui Hennole mõjub nõelamine tervendavalt, siis Eevi on mesilasemürgile allergiline.
JAAN LUKAS
