Nõuandeid ülikooli astujale

Väga tähtis on eeltöö. Et nüüdseks on dokumendid ülikoolidesse viidud, on kõik põhjalikult tutvunud erialadega, mida nad eelistavad ja on võimalusel küsitlenud kõiki tuttavaid ning sõpru, kes on varem samale erialale õppima asunud. See aitab kaasa ka ülikooli valikul, sest sama eriala õpetatakse ju mitmes kõrgkoolis.

Paljud kutsesobivusvestlused ning akadeemilised testid põhinevad maailmas toimuval. Seetõttu on soovitav lugeda hoolega ajalehti- ajakirju, vaadata televiisorit ning kuulata raadiot. Küsimused võivad sisaldada ka detaile lühiuudistest, mis tihtipeale jäävad kahe silma vahele.

Tutvudes meedias kajastatavaga, tuleks keskenduda rohkem sellele materjalile, mis seostub valitud erialaga. Näiteks haldusjuhtimise ja politoloogia poole pürgijad võiksid keskenduda haldusreformi, Euroliidu, NATO ja Eesti poliitiliste erakondade kohta käivale informatsioonile.

Üks oluline nüanss on vestlustel seegi, et ei tasu hakata kohe kuulutama: ma ei tea antud küsimusest mitte midagi, kuna see teema ei lähe mulle korda ? see on suur miinus. Proovige igal juhul vastata. Kui kandidaadil on lai silmaring, siis tuleb see kasuks, aga konkreetsetest asjadest rääkides peab olema siiski ettevaatlik. Kui pole asjaga kursis, siis pole mõtet sellest ka rääkida.

Oluline on meeles pidada, et komisjonidele jätavad parema mulje viisakad ning vaoshoitud inimesed. Negatiivse mulje jätavad ebaviisakad ning kitsa silmaringiga lobamokad, kes ei lase teistel rääkida. Tuleb austada teiste arvamust ning ei tohi teisi halvustada.

Kõige paremad on originaalsed näited, mis võivad olla ka oma elust. Sõnavõtus tasub olla veenev ja argumenteeriv ning kasutada ja analüüsida teiste poolt räägitut. Samas peab sinna lisama ka midagi uut.

Väga halva mulje jätavad komisjonile nn hallid hiired, kes hoiavad suu kinni ning vastavad küsimustele kidakeelselt. Samuti ei tohiks sisseastuja olla seisukohal, et tema arvamus ja teadmised ei ole tähtsad. Need on just kõige olulisemad. Ehkki jututeema näib esialgu ootamatu, öelge oma arvamus välja. Samas, kui täheldate teiste arvamuses viga ning olete endas kindel, siis parandage viga.

Probleemide lahendamisel ning analüüsimisel tuleb süveneda asjasse ning mõelda kaugemale ette. Üritage ära tabada, mis kõnealuse probleemi põhjustas. Konteksti tajumine ja üldistusvõime tulevad alati kasuks.

Kõige juures on tähtsaim, et püüate silma paista oma väidete ja teadmistega, mitte väljakutsuva riietusega. Riietuse juures hakkab komisjonile silma ka isikupära. Mitte selline, et üheks päevaks löön end üles, vaid just see igapäevane.

Oluline on ka keelekasutus. Vältida tuleks parasiitsõnu ja slängi. Vead ei jää komisjonile märkamatuks. Keelekasutuse puhul tasuks veel silmas pidada, et see aitab muljet kujundada, kehva keele tõttu kiiresti tekkinud halb hinnang võib mõjutada kogu komisjoni arvamust. Väljendusoskus võib saada kaalukeeleks, kui tahate minna õppima lingvistikat või on kõik muud näitajad kellegi teisega võrreldes samal tasemel. Vestlusel tuleb end väljendada selgel ning kõlaval häälel, mitte pobiseda endale nina alla.

BIRGIT KASTEPÕLD, sisseastuja