Kuidas meeldiks sulle võimalus käia kokkuhoitud raha eest kaks(!) korda aastas Egiptuses puhkamas, lasta 97 korda salongis juukseid lõigata, osta üle 1000 liitri diislikütust või mängida 194 tundi bowlingut? Aga just selline oleks sinu võit aasta pärast, kui jätaksid suitsetamise maha juba täna.
Igal aastal 31. mail tähistatakse üle maailma tubakavaba päeva (World No Tobacco Day), mille deviisiks on tänavu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) määranud “Hoiatused tubakatoodete ohust tervisele”. Nii 31. mail kui ka kogu järgneval aastal peab WHO väga oluliseks julget võitlust tubakaga läbi tõsiste tervist puudutavate hoiatuste nii pildis kui sõnas, kuna need on kõige efektiivsemad vahendid, millega veenda inimesi tubakast loobuma.
Suitsule kulub 15 000 krooni aastas
Aga kui ei mõju pildid ja hoiatused, äkki mõjutab loobumisotsust pilk rahakotti? Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetas 2008. aastal iga päev veerand tööealistest elanikest ning keskmiselt tegi igapäevasuitsetaja 15 sigaretti päevas. Arvestades, et ühe sigaretipaki hind on hetkel ca 40 krooni, kulub aastas sigarettidele 14 600 krooni. Suitsetamisest loobumisega investeerid sa mitte ainult oma tervisesse, vaid kogu elukvaliteedi tõusu. Oleks väga sümboolne jätta oma viimane sigaret süütamata just ülemaailmsel tubakavabal päeval.
Tartu Ülikooli kliinikumi kopsuarsti doktor Ülle Ani sõnul peab ligi kolmveerand elanikkonnast suitsetamist harjumuspäraseks tegevuseks, ehk ka situatsioonisõltuvuseks. Vaid veerand mõistab, et suitsetamine tähendab sõltuvust nikotiinist.
Suitsetamisest loobumisel tuleb arvestada mõlemaga: nii loobumisega rutiinist kui ka vajadusega ületada nikotiinsõltuvus. Inimene, kes on mõnda aega suitsetanud, tunnetab, et tema aju justkui vajabki pidevat aktiveerimist nikotiini abil – ilma selleta tekib tunne, et midagi on puudu. Mida rohkem aega möödub viimasest sigaretist, seda enam tekib kas ärevus, ärrituvus või kurvameelsus ja see viib tugeva tungini uus sigaret läita. Kõige keerulisem ongi esimene nädal, teisest nädalast on juba palju parem – nii kinnitavad juba suitsust loobunud. Stabiilsus suitsetamisest loobumisel saabub enamasti kahe kuu jooksul.
Kogenud nõustajad tegutsevad igas maakonnas
Loobuda soovijatele tulevad appi ja toetavad neid suitsetamisest loobumise nõustajad. Kogenud tervishoiutöötajatest nõustajad on olemas igas maakonnas – üle Eesti on kokku 25 suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetti — ja nad osutavad oma teenuseid tasuta. Infot nende asukoha kohta leiad aadressilt www.terviseinfo.ee (Nõustamiskabinetid/Tubakas). Oodatud on kõik suitsetajad, nii aktiivsed kui passiivsed, hoolimata soost ja vanusest. Eriti lapsed ja noorukid, kes sageli on oma suitsetamismurega üksi ja abitud.
Võib tõdeda, et viimastel aastatel on lapsevanemad oma laste suitsetamise pärast rohkem muretsema hakanud ja tulevad koos lapsega nõustaja juurde. Kahjuks mitte alati ei ole murelik lapsevanem ise suitsust vaba. Aga eeskuju?? Ühised perekesksed otsused ja püüdlused probleemiga toime tulla on teretulnud.
Kõige rohkem soovivad nõustamisteenust noored haritud mehed, kes lähenevad analüüsivalt oma sõltuvusprobleemile ja ei pea seda vajalikuks enam jätkata – suitsetamine on ühiskonnas taunitav, riided ja käed lehkavad tubakatossust, füüsilised võimed on langenud, mittesuitsetavad töökaaslased ja sõbrad väldivad sind ning rahakulu on tuntav.
Selline suitsetaja on motiveeritud loobuma ja viib selle ka ellu. Paljudel õnnestub loobumine ilma lisaravita.
Kuid kui suitsust loobumine ainult oma tahtejõul ei õnnestu, saab abi mitmetest ravimitest. Samas peab teadma, et imeravimeid ei ole, need saavad vaid loobumist lihtsamaks teha. Kontakti oma nõustajaga saab hoida ka telefoni ja e-posti teel! Kahjuks elame keerulisel ajal, inimesed kaotavad töö või elavad hirmus töökaotuse ees. Eluprobleemid on suured ja lahendused ei ole käepärased, stress süveneb… Kuid ka sellises olukorras on mõttekas suitsetamisest loobuda, et raha vajalikuma jaoks kokku hoida.
Muutused emotsioonides
Suitsetamisest loobuja tunneb eriti teisel ja kolmandal päeval muutusi emotsioonides. Juba pärast esimest suitsuta ööpäeva on vähenenud südamelihase infarkti risk ning kahe ööpäeva järel paranevad maitse- ja lõhnatunne. Inimene hakkab tundma toidu (õiget) maitset ja lõhna. Kui teist möödub tänaval liialt tugevalt lõhnastatud inimene, võite olla päris kindel, et tegemist on suitsetajaga! Olles tubakavabana kuu kuni aasta, kaob ära “suitsumehe köha”, inimene muutub erksamaks, paraneb vereringe, väheneb risk verehüübe (tromboosi) tekkeks ja poole võrra väheneb risk haigestuda südamelihase infarkti.
Paljud inimesed on suitsetamisest loobumisel kogenud seda, et kehakaal hakkab tõusma. See võib isegi nii ebameeldiv olla, et mõni ei suuda vastu pidada ja hakkab uuesti suitsetama. Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst doktor Eve Sooba kinnitab, et see ei pea tingimata nii olema. Kui inimene teab probleemi olemust, siis oskab ta ennast ka hoida. Nikotiin on keemiline aine, mis ainevahetust kiirendab. Kui suitsetamine maha jätta, võib juhtuda, et organism on veidi “laisk“. See probleem on aga ajutine – organismil läheb aega, et iseendaga uuesti harjuda. Sinul tuleb aga samal ajal eluviise muuta ja lihtsalt teadlikumalt söömisharjumusi ja liikumist reguleerida.
Doktor Sooba soovitab liikumise kohta lausa päevikut pidada ja mõelda juba pühapäeval, millal järgmisel nädalal endale füüsilist koormust võimaldada saab. Kiire elutempo juures on ajapuudus sageli takistajaks, oma töid ette planeerides suudad aga karisid vältida.
Suitsetamisest loobumine on tuluefektiivne nii ühiskonnale kui ka üksikisikule. Sigarettidele kulutatav summa on kuude ja aastate arvestuses ülimalt märkimisväärne ja kindlasti toimub sigarettide hinna jätkuv tõus. Kui esialgu võib loobumisravimite ostuks vajalik summa suurena näida, siis võrreldes sigarettidele kuluva summaga, ei ole see üldse nii. Näiteks plaastritele ja nätsudele, mida sageli kasutakse kombineeritult, kulub kahe kuu jooksul keskmiselt 2000 krooni, sigarettidele aga 2440 krooni… Kõige efektiivsema ravimi nimeks aga on ja jääb tahtejõud. Käsu korras ei loobu suitsetamisest keegi, selleks on vaja inimese enese kindlalt motiveeritud ja läbikaalutletud otsust. Kui see otsus puudub, ei suuda aidata ka nõustaja.
iii
TIIU HÄRM, Tervise Arengu Instituudi peaspetsialist, suitsetamisest loobumise nõustaja