Venemaa agressioon Gruusia vastu ning peaminister Putini avalik hirmutamine gaasi- ja naftatarnete võimaliku peatamisega Euroopasse on täiesti uude valgusse seadnud ka Nord Streami projekti tegeliku olemuse. Õigupoolest on selle projekti julgeolekualastest ohtudest ka varem räägitud, kuid nüüd on need tunduvalt selgepiirilisemad.
Sisuliselt on Nord Stream kujunemas väga tõsiseks julgeolekuohuks mitte üksnes Läänemere äärsetele riikidele, eriti Poolale ja Balti riikidele, vaid ka kogu Euroopale.
Juba praegu viitavad näiteks Nord Streami “töötajate” Gerhard Schröderi ja Paavo Lipponeni geopoliitilised avaldused sellele, mida Venemaa tegelikult läbi Nord Streami projekti taotleb. Selleks on Balti riikide, Poola ja Ukraina isoleerimine ning poliitilise mõjujõu suurendamine Saksamaa ja võimalikult ka Soome üle. Lõpptulemuseks on Euroopa Liidu ühispoliitikate hajusus ja läbikukkumine.
Seepärast tuleb minu arvates Eestil kõigiti toetada Poola peaministri Donald Tuski äsja väljaöeldud hoiakut. Lisaks võiksid Balti riigid koos Poolaga algatada konkreetsete sammude paketi Euroopa Liidu energiajulgeoleku tagamiseks.
Muidugi tuleb silmas pidada, et Venemaa eesotsas Gazpromiga on juba mitmeid aastaid töötanud Euroopa gaasihaardesse võtmise nimel. Selle olukorra muutmiseks on vaja väga julgeid ning üksnes ühiskäitumisele toetuvaid otsuseid. Ometi pole hilja tegutseda jõulisemalt nii Nabucco gaasijuhtme rajamise ja Kaspia mere regioonist lähtuvate energiakoridoride täiendamisega kui ka LNG terminalide ning Euroopa Liidu siseste ühendusvõrkude rajamisega.
Energiasuhetes Venemaaga peaks absoluutseks prioriteediks tõusma energiaharta põhimõtete austamine ning vastavalt nendele ka ärisuhete rajamine.
MARKO MIHKELSON, Riigikogu liige, IRL
