Kui tuleva-aastaseks XI noorte laulu- ja tantsupeoks valmistuvad lauljad, tantsijad, võimlejad ja pillimängijad õpivad juba hoolega peorepertuaari, siis nüüd võiksid töövahendid ja head ideed välja kraamida need, kes soovivad osaleda peoga kaasnevatel kunsti- ja käsitöökonkurssidel “Ehe maa ja ilm”.
Õpilaste käsitöid ja taieseid on noorte laulu- ja tantsupeo ajal ikka näidatud, ent senini on näitusele pandud maakondades välja valitud paremad õpilastööd nende teemast ja laadist sõltumata. Näitus tuleb ka seekord, ent see koostatakse spetsiaalsete konkursside parematest töödest ning pannakse välja mitte Eesti Näituste paviljoni, nagu tavaliselt, vaid lauluväljakule püstitatavas suures maa ja ilma ehtekojas.
“Maa ja ilm” on teatavasti XI noorte laulu- ja tantsupeo pealkiri. Sellest tuleneb siis ka nn nähtava maailma loomise konkursside koondnimetus “Ehe maa ja ilm”. Ühtekokku on välja kuulutatud seitse konkurssi. Vaid üks neist – lauluväljaku väravate ilmaväravateks kujundamise ideede konkurss – on mõeldud üksnes Tallinna koolidele, ülejäänud on avatud kogu Eesti, sealhulgas Jõgevamaa noortele.
Kõige kiirem on neil, kes soovivad osaleda laulu- ja tantsupeo istumisaluste kujundamise konkursil. Spetsiaalsete istumisaluste tellimise vajadus tuleneb sellest, et seekord peetakse ka tantsupidu lauluväljakul ning publik istub selle ajal laululava betoonastmetel, kus ilma vastava aluseta oleks seda üpris ebamugav teha. Aluste kujundamiseks oodataksegi häid ideid õpilastelt ja tudengitelt. Istumisaluste kavandid peavad valmis olema 5. detsembriks.
Jaanuari keskel peaksid oma ideedega lagedale tulekuks valmis olema need, kes soovivad osaleda peorongkäigu Jõgevamaa kolonni kujunduselementide konkursil. Kolonni kujunduselemendid peaksid aitama kirja ja mustri kaudu jutustada maakonna “oma lugu”. Selle konkursi täpsem juhend on alles väljatöötamisel, ent pead võib juba praegu tööle panna. Kel veelgi ambitsioonikamad ideed välja pakkuda, võib osaleda ka terve peorongkäigu pea kujundamise konkursil. See on rongkäigu tähtsaim kujunduselement, mis peab kandma visuaalselt kogu peo tervikideed. Kõnealuse konkursi tähtaeg on 20. jaanuar.
Oma “pesa”
Järgmine konkursitähtaeg on 1. veebruar: selleks ajaks oodatakse kunstivõistlusele “Väikese inimese maailm” plakatilaadseid pilte oma maast läbi lapse silmade. Paremaid töid kasutatakse peonädalal Tallinna linnaruumi, rongkäigu teekonna ning lauluväljaku piirdeala kaunistamiseks. Nii saavad need tunduvalt laiema kõlapinna kui lihtsalt näitusele pannes.
14. veebruariks oodatakse võistlustöid, mis osalevad lauluväljaku puhkeala ja söögiküla kujundamise konkursil. Kes laulu- ja tantsupeol osalenud, teab, et igal kooril ja tantsurühmal on peoplatsil kokku lepitud üks kindel kogunemiskoht: mõne puu, pingi või muu nähtava objekti juures. Seekord tahetakse kollektiividele aga suisa spetsiaalsed “pesapaigad” välja ehitada ning ka osalejate toitlustusalale rõõmsam ilme anda. Sellekski oodatakse ideid noortelt endilt, kusjuures võitjaks osutunud töö autor võib omalt poolt välja pakkuda ka idee teostaja.
Kõige rohkem on aega mõelda-tegutseda neil, kes soovivad osaleda konkursil “EESTI-OMA-EHE”, mida korraldab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. Nimetatud organisatsioon on nimelt kuulutanud kogu tulevase aasta ehteaastaks ning selle juhatabki sisse vastavateemaline õpilaskonkurss, mille eesmärk on luua rahvuslikel traditsioonidel põhinevaid tänapäevaseid ja noortepäraseid ehteid, kaunistusi ja aksessuaare, mida võiks kanda nii rahvarõiva kui ka tänapäevase riietusega. Ehted peaksid valmis olema 2. maiks.
Kõik Jõgevamaalt konkurssidele esitatavad tööd tuleb tuua Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond. Tööde hindamiseks on moodustatud vastav zhürii ning paremaid töid saab mai keskpaiku avalikult näha nii Jõgeval kui ka Põltsamaal.
Mitte kohustus, vaid võimalus
Konkursside põhjalikuma juhendi leiab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse kodulehelt www.laulupidu.ee . Sealt saab täpsemalt teada, missugused on konkursitöödele esitatavad nõuded, missuguste vanuserühmade õpilased on ühel või teisel konkursil osaleva oodatud, kui suur hulk paremaid töid maakonnast edasi saadetakse jne.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Eve Oro, kes kureerib „Eheda maa ja ilma” konkursse Jõgevamaal Eesti Käsitöö ja Kodunduse Õpetajate Seltsi Aita poolt, toonitas, et enamiku konkursside puhul soovitatakse kasutada nn maa ja ilma värve.
„Maa värvid on umbes sellised, nagu taimedega värvitud lõngal, ilma värvid aga taeva värvid: sinine, hall, roosa,” ütles Eve Oro. „Kasutada võiks motiive kohalikust pärimusest, aga ka laulu- ja tantsupeo repertuaari võiks üle lehitseda: hea idee võib liikuma lükata mõni konkreetne laul või tants.”
Jõgeva maakonna rahvakultuurispetsialist ning maakonna laulu- ja tantsupeokuraator Pille Tutt lisas, et kahjuks ei ole konkursid välja kuulutanud haridus- ja teadusministeeriumil ning laulu- ja tantsupeo sihtasutusel võimalust pakkuda mingit rahalist tuge nende läbiviimiseks.
„Loodame siiski vähemasti konkursitööde Tallinna transportimiseks ning maakonna kolonni kujunduselementide konkursi läbiviimiseks Jõgevamaa Omavalituste Liidult õpilasürituste realt rahalist tuge saada,” ütles Pille Tutt. „Üldse ei tuleks aga neid konkursse võtta kui kohustust, vaid kui õpilastele antud võimalust kaasa lüüa noortepeo kontseptsioonist ning logistilistest vajadustest lähtuva visuaalse maailma loomisel.”
„Eheda maa ja ilma” konkursside eesmärgiks ongi õpetada osalejaid nägema rahvuslikku kultuuripärandit kui ühtset tervikut ning muuta käsitöö ning ühised käelised tegevused laulu- ja tantsupeo protsessi niisama loomulikuks ettevalmistuseks kui on laulude ja tantsude õppimine.
i
RIINA MÄGI
