Eelmisel nädalal sai Põltsamaa vallas Kamaris teoks järjekordne arvult juba neljas lastelaager “Sõna ja teoga”, kus osalesid 11-17 aastased lapsed. Seekordsesse lastelaagrisse jätkus nii põnevaid sportlikke ettevõtmisi, kuid ühist lustlikku laagrielu.
Laagri peakorraldaja Kirly Kadastiku sõnul on laager mõeldud eelkõige Põltsamaa piirkonna ehk siis Põltsamaa linna, Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani valdade lastele. Need omavalitsused on ka Põltsamaa konstaablijaoskonna teeninduspiirkonnaks. Lisaks olid mõned lapsed laagrisse saadetud maakondliku alaealiste komisjoni kaudu.
Laagrilistel oli võimalus püssist tulistades oma osavus proovile panna, omandada esmaabi-alaseid teadmisi, lahendada politseiteemalist ristsõna, osaleda matkamängus ning teha muudki põnevat.
Mõned telgid suisa ujusid
Esimese laagripäeva õhtul käis lastele oma elust ja probleemidest rääkimas kolmekümnendates eluaastates endine kinnipeetav, kes vabanes vangistusest kuu aega tagasi.
Samuti kohtus laagrilistega Tervis+ ajakirjanik Pamela Eesma, kes rääkis sellest, et alati pole hea tervise ja enesetunde loomiseks ning säilitamiseks tarvis omada palju raha ja tingimata jõusaalis käia.
Sotsiaalpedagoog Silja Piir aga rääkis noortele seksuaalkäitumisest. Esimene laagripäeva õhtu lõppes rahvastepalli turniiriga. Kes ka palli mängides oma energiat välja ei suutnud elada, jooksid veel ümber Kamari haridusseltsi maja. Kõige vapramad neist said magama alles poole nelja paiku öösel.
Tegelikult tabas laagrilisi möödunud teisipäeva õhtul ka tugev vihmahoog ja nii tuli Kirly Kadastikul kodust viimasedki magamiskotid lastele tuua, et nad öö normaalsetes tingimustes mööda saaksid saata. “Mõned telgid ujusid siin peale sadu ikka päris tõsiselt. Need lapsed, kelle vanemad polnud mõelnud sellele, et küllalt õrnast riidest telk tugevale sajule vastu ei pea, polnud ilmselt vihma võimalusega arvestanud. Tegelikult oleks tulnud lastele telgi katmiseks ka kiled kaasa anda,” rääkis Kirly Kadastik.
Politseinikud demonstreerisid enesekaitsevõtteid
Kolmapäeva hommikul kohtusid laagrilised Põltsamaa konstaablijaoskonna politseinikega, kes andsid lastele ülevaate oma igapäevatööst. Nii said noored teada, kuidas võetakse sõrmejälgi, samuti demonstreerisid politseinikud enesekaitsevõtteid, kaasates selleks laagrist osa võtnud noormehi.
Noortele anti ülevaade ka liiklusseadusest ning jagati nõuandeid esmaabi teemadel. Laagris olid kohal ka päästjad, kes rääkisid oma tööga seotud probleemidest ja tutvustasid esmaseid ohutusabinõusid.
Et tegemist oli politseiteemalise laagriga, kehtisid seal ka tavapärasest rangemad nõuded, kus ropendamise või suitsetamisega vahele jäänud poistel tuli teha kätekõverdusi ja tüdrukutel kükke.
Laagrijuhi sõnul polnud patustanud noortele tarvis sellega kaasnevaid kohustusi meeldegi tuletada, vaid nad asusid vabatahtlikult karistust kandma. Kirly Kadastik ütles, et kui temal tuleb politseitöös mitmete laagrist osa võtnud noortega asju ajades vahel päris kurja häält teha, siis laagris olles on tal samade noortega suhtlemiseks hoopis teistsugused võimalused. “Eks teistsuguseks ja inimlikumaks suhtlemiseks loob võimaluse ka tõsiasi, et siin ei kanna ma politseivormi. Samas on sellisel kombel võimalik noortele paremini selgeks teha, et pole mõtet loota vahele mittejäämisele. Vastupidi – neile tuleb igapäevase politseitöö läbi mõista anda, et varem või hiljem tuleb patustajatel karistust kanda. Läbi selle hakkavad nad paremini mõistma, kuidas selline tegevus vähehaaval inimese elu ära rikub,” rääkis ta.
Matkamäng pani oskused proovile
Kolmapäeva pärastlõunal osalesid noored matkamängul, kus neil tuli kasutada kõiki oskusi ning teadmisi, mida nad laagris omandasid. Matkamängu käigus tuli sõita paadi või kanuuga Kamari paisjärves asuva saare peale, kus neid ootasid ees küsimused, millele vastus tuli leida. Firma Eneli-X esindajana kanuusid laenutanud Veiko Sepp lausus, et nende taha saarele pääsemine kindlasti toppama ei jää, pealegi oli saarele jõudmiseks lisaks kanuule võimalik ka vesirattaid kasutada.
Veiko Sepa sõnul on lastel julge kanuu peale minna, sest neile pannakse selga päästevest ja antakse esmaseid näpunäiteid kanuuga sõitmiseks. Pealegi sõitsid lapsed kanuuga saarele paisjärve selles osas, kus vee voolamist pole ning vahemaagi järve kaldalt saareni oli lühike. Õhtul esitles Põltsamaa noor pallitrikimeister Eno Lints laagrilistele oma oskusi.
Laager noorte hulgas populaarne
Kamaris teoks saanud lastelaager on noorte hulgas populaarne, sest sellest võttis osa 51 õpilastt, neist kolm Jõgevalt. “Tegelikult on siin ka mõni kümneaastane laps, kuid sellest pole ju midagi ja me võtsime nad siia rõõmuga vastu,” tunnistas Kirly Kadastik. Laagrijuhi sõnul tunnevad lapsed laagri vastu juba varakult huvi ning kontakteeruvad selle korraldajatega telefonitsi.
Kirly Kadastiku sõnul osaleb laagris ka kohustuslikus korras noormehi, kes sõnades püüavad näidata, et nemad selle vastu erilist huvi ei tunne, kuid tegelikult teevad kõike suure huvi ja entusiasmiga kaasa.
Üks kunagine laagrist osa võtnud noormees on praeguseks juhendajaks sirgunud. Kirly Kadastik oli rõõmus selle üle, et kui esimestel aastatel valitses laagris tõsine poiste ülekaal, siis seekord osales poisse-tüdrukuid laagris peaaegu võrdselt. Puurmani neiu Agnes Rähn lausus, et tema osaleb selles laagris juba mitmendat aastat ja tahab aasta pärast sinna jälle tagasi tulla. Vaatamata sellele, et möödunud teisipäevase vihmasajuga nende telk päris tõsiselt läbi sadas. Varem ise laagris osalenud ja nüüd juhendajana tegutseva Tauri Luigandi sõnul tundus alguses harjumatu, et ise kõigist tegevustest osa võtta ei saanud. Tasapisi ta oma uue rollioga siiski harjus.
Tauri Luigandi tõsist huvi laagris juhendajana osalemise vastu tõestab fakt, et Soomes tegutseva ehitajana seadis oma puhkuse ajagi paika vastavalt Kamaris toimuvale laagrile.
Lapsevanemad said oma lapsed laagrisse saata rahuliku südamega selles mõttes, et lisaks võimalusele sõpradega suhelda ja mõnusalt koolivaheaega sisustada, said noored sealt kaasa palju õpetlikku. Laagri eest tasusid nii piirkonna kohalikud omavalitsused, Põltsamaa konstaablijaoskond kui ka alaealiste maakondlik komisjon, kelle vahendusel osales laagris kümme last. Samuti aitasid laagri õnnestumisele toetajatena kaasa E-Piim ja Põltsamaa Felix.
Kirly Kadastiku sõnul temal politseiametnikuna projektidest raha taotleda poleks võimalik. “Tänu toetajatele on selline laager juba neljal aastal teoks saanud ja kindlasti tahame järgmisel aastal ka esimest juubelit tähistada. Vähemalt noorte huvi niisuguse laagri korraldamise vastu on jätkuvalt suur,” rääkis Kadastik.
i
TOOMAS REINPÕLD
