Detsembri alguses saavad Põltsamaa noored enda käsutusse vastremonditud avara ja kauni hoone Põltsamaa jõe ääres, koolihoonete läheduses.
Paljude praeguste ja endiste põltsamaalaste jaoks nostalgiliste mälestustega seotud hoone saab jõulukuu hakul endale uue vormi ja sisugi. Objektil toimuvat hinnates võib tõesti tunduda, et tööd on veel väga palju teha ja näiliselt võib tekkida kahtlus selles, kas ikka tõepoolest noortekeskus 10. detsembril uksed avab.
Ehitaja on graafikus
Noorteühenduse Juventus juhi Heidi Paaborti sõnul ollakse töödega graafikus ning ehitaja kinnitusel jõuavad nad hoone kokku lepitud ajaks ehk 30. novembriks valmis. Novembris alustatakse juba mööbli paigaldamisega. Nüüd jääb vaid loota, et järgmiseks aastaks planeeritud majanduskulud ka reaalse rahaga kaetud saavad. Põltsamaa linna esindajatega on juba kohtutud ning kokkulepe üldjoontes saavutatud.
“Loomulikult vaatavad linnavalitsuse inimesed linna võimalused üle, aga ma usun, et kokkulepe 580 000 krooni osas jääb jõusse. Kindlasti pole selline summa linnale üllatuseks. Küll võib aga üllatuseks pidada praegust riigi ja omavalitsuste majanduslikku olukorda, mida veel mõni aasta tagasi keegi ette ei osanud näha,” avaldas noorteühenduse juht arvamust.
“Esimeseks oktoobriks esitame ametlikud taotlused nii Põltsamaa linnavalitsusele kui vallavalitsusele. Nii suures hoones väiksema summaga lihtsalt toime ei tule.”
Kui eelmises noortekeskuse majas oli reaalselt poolteist töökohta, siis uues hoones asub ametisse kaks täiskohaga töötajat. Valmivas noortekeskuse hoones saab olema ka üsna palju tehnikat, kõik see vajab hooldamist ning jälgimist. Heidi Paaborti sõnul pole kogusumma 1,3 miljonit krooni üldse mitte liiga suur, kui silmas pidada, et sinna sisse mahuvad nii hoone majandamisega kui ka keskuses toimuvaga seotud kulutused. Noorteühenduse juhi sõnul oleks tore, kui selle osa summast, mis ületab Põltsamaa linna poolt lubatu, kataksid Põltsamaa ja Pajusi vald. Mis saab siis, kui Põltsamaa vald ja Pajusi vald ei leia võimalusi noortekeskust toetada? “Eks me peame siis oma kulutusi mingil moel kokku tõmbama. Tegelikult pole sellel juhul kannatajaiks mitte noortekeskuse töötajad, kellele tuleb tehtud töö eest tasu maksta, vaid hoopis noored,” tõdes Heidi Paabort.
Esiplaanil keskkonna ja vabatahtlikkuse teema
Rääkides noortekeskuse ettevõtmistest, lausus noortejuht, et igal aastal lepitakse kokku selles, millised võiksid olla tuleva aasta prioriteedid. Järgmiseks aastaks on Juventus valinud keskkonna ja vabatahtlikkuse teema.
“Meie noortekeskuse töötajatena pole siin mitte ainult selleks, et pakkuda noortele teenuseid, vaid me tahame noortel aidata ellu viia nende endi ideid ning mõtteid,” rõhutas Paabort.
Selliseks vastastikku kasulikuks koostööks on noortekeskuse hoones loodud kõik võimalused. Seal on olemas suur avatud ruum koos lava ja heli- ning valgustehnikaga, lisaks palju lauamänge, arvuti-infonurk, ajalehed-ajakirjad. Olemas on saunakompleks ja katusekorrus vabatahtliku tööga tegelevatele noortele.
Suhtlemisprobleemidega noor külastaja ei pea kohe esimesena astuma suurde saali, vaid ta saab alguses “hiilida“ vaikselt nõustaja kabinetti ning sealt edasi sulanduda suuremasse seltskonda. Enamjaolt on siiski nii, et esmalt astub noor inimene sisse noortekeskuse suurde ruumi, kust ta juba väiksematesse ruumidesse suunatakse.
Tavaliselt hakkab maja noortega täituma alles pärast koolipäeva lõppu, mis tähendab, et ennelõunasel ajal võivad ruume kasutada teistsugused sihtrühmad. Ühele poole hoonet tuleb üheksa elemendiga virgestusala, mis kujutab endast väljas asuvat jõusaali. Lisaks viib laudtee hoone suure saali jõepoolsest uksest otse väikesele saarekesele, mis saab ilmselt kalastajate meelispaigaks. Saarekesel hakkavad paiknema ka malelauad, seetõttu passiks selle nimeks Meestesaar, sest sealsamas läheduses asub Naistesaar.
Just sellised väljaspool maja paiknevad atraktsioonid loovad Heidi Paaborti sõnul võimaluse noortekeskuse aktiivseks kasutamiseks ka suvisel ajal, mida ei saa öelda noortekeskuse eelmise maja kohta. Mõeldud on sellelegi, et suvisel ajal saavad siin meelt lahutada pered. Kindlasti ei soovi kõik lapsevanemad, rääkimata lastest, läheduses rannaliival ainult lesida.
“Loodame olla suvisel ajal ka meelelahutaja rollis. Üldse tahame hoida noortekeskuse uksed avatuna võimalikult pika osa päevast ja võimalikult paljudel päevadel aastas,” kinnitas noortekeskuse juht.
i
TOOMAS REINPÕLD
