Möödunud aastal 16-26aastaste mitte õppivate või töötavate noorte abistamiseks ja nõustamiseks algatatud Noorte Tugila projekt on võimaldanud juba leida positiivse lahenduse mõnegi keerulisse olukorda sattunud noore jaoks.
Noorte Tugila projekti Jõgevamaa nõustaja Maire Püssi sõnul on teada sadu positiivselt lõppenud lugusid, mis algul tundusid noorele lootusetud, kuid tegelikult lahenesid väga kiiresti.
Vaja julgustamist ja abi paberite täitmisel
Eelmisel aastal pöördus Noorte Tugila poole noormees, kes oli olnud kodus kaks aastat, sest jättis kunagi pooleli kutsekooli. Noorte Tugilas selgus, et põhiliseks takistuseks töö leidmisel oli tema suur hirm dokumentide esitamise ja kandideerimisvestluste ees. Noormees vajas vaid natuke julgustust ja abi dokumentide koostamisel, samuti kandideerimisvestluse ettevalmistamisel. Harjutamisest ja toest oli kasu, sest praeguseks on ta asunud uuesti kutsekooli õppima ning läbinud edukalt töövestluse.
“Ehkki Eestitööandjad kurdavad haritud töökäte vähesuse üle, ei pruugi ka haridus töötuks jäämisest päästa. Nii pöördus mullu Noorte Tugila poole üks kõrgharidusega noor, kes kartis tohutult läbi kukkuda ja eksida ning ei suutnud oma madala enesehinnangu tõttu isegi töökohtadele kandideerida. Noorte Tugilas püüti teda positiivselt mõjutada, kaasati noortekeskuse erinevatesse tegevustesse, pakuti võimalust olla töövari, kust ta sai oma töötulemuste kohta palju positiivset tagasisidet. See kõik aitas vähendada tööle minekuga seotud hirme. Noor naine kahtles algul kas tema CV on ikka küllalt hea, kuid kui see koos Noorte Tugila töötajaga valmis tehti ning välja saadeti, avanes noore jaoks elu positiivne pool – teda soovitigi sellele töökohale.”
Nõustaja Maire Püss märkis, et kui kahekümnendates aastates inimene ei õpi ega tööta, ei näita see sugugi lootusetut olukorda. “Tasub meeles pidada, et noorte töötus on alati kõrgem kui teistes vanuserühmades, sest pärast kooli lõppu asutakse tööotsingutele, katsetatakse erinevaid töökohti, käiakse reisimas ja otsitakse iseennast. Nii noored, nende vanemad kui ka vanavanemad teavad, et alati ei sõltu töövõimalused endast. Paljud, kes tahaksid tööd leida, kuid keda takistavad hirmud või muud probleemid, on jäänud tööturult kõrvale, sest lähikonnas lihtsalt pole vabu töökohti. Kui tööd ei leia isegi keskealised või kogenud spetsialistid, siis miks imestada, kui noori ei vajata,” arutles ta.
Tõrjutuna tunnevad end võõrsilt tagasitulnud
Tööle minekut võib takistada ka puudulik transpordiühendus või perekondlikud kohustused. “Pole saladus, et igast külast või isegi asulast ei pääse bussiga suuremasse keskusse neil aegadel, kui seda tööl käimiseks vaja oleks, samas ei pruugi olla piisavalt raha, et linnas endale korterit üürida. Et pakutavad töökohad ei taga sageli küllaldast sissetulekut, et korteriüürigi tasuda, polegi võimalust tööle minna. Kui ollakse perekondlikult seotud, näiteks tuleb aidata või hooldada pereliikmeid, kasvatada last või olla kodus toeks, siis on samuti keeruline sobivat tööd leida.
Tõrjutuna võivad end tunda ka võõrsilt tagasitulnud noored, kes on Eestis kaotanud sõbrad ja sotsiaalvõrgustiku. Mõnikord ei luba tööd teha terviseprobleemid. Ka siin saab Noorte Tugila vahendaja ja nõuandjana appi tulla ning selles osaski on mitmeid positiivseid tulemusi ette näidata,” rääkis Maire Püss
Tema sõnul on enamik Noorte Tugilast abi otsinud noori siiski tööle või kooli saanud. “Kuni 2017. aasta veebruarini on suurem osa Noorte Tugilas abi saanud noortest jõudnud tööturule (60 protsenti) või tagasi hariduse juurde (22 protsenti ), kusjuures mehi oli mõlemal juhul rohkem kui naisi.
Noorte Tugilad pakuvad esmanõustamist, noorsootööga seotud tegevustesse kaasamist, koostööpartnerite kaudu psühholoogilist tuge, tööpraktikat, koolitusi ning vajadusel ka tööandjatega suhtlemist. Noored ise on tõstnud Noorte Tugila puhul positiivsena esile oma töövõimaluste avardumist, positiivsete kogemuste saamist ja oma soovide teadvustamist.”
Noorte tugila projekt on tänaseks käivitatud Eestimaa 137 omavalitsuses, Jõgevamaal Jõgeva, Torma, Saare, Palamuse, Puurmani, Tabivere, Põltsamaa ja Pajusi vallas, Jõgeva ja Põltsamaa linnas.
“Igale noorele lähenetakse individuaalselt, tähtis on, et tekiks vastastikune usaldus. Tugila spetsialist on sõltumatu usaldusisik. Noorte Tugilas ei arvustata ega süüdistata, vaid leitakse just noorele sobiv lahendus. Soovi korral võib sõbra kaasa võtta,” ütles Maire Püss.
Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” raames. Noorte Tugila programmi viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. Rohkem infot leiab: www.tugila.ee.
JAAN LUKAS
