Noorte töömalevad on populaarsed

Kolmes malevavahetuses töötavad Jõgeva valla noored saavad suvel praktilise töökogemuse, teenivad taskuraha ning sisustavad omaealiste seltskonnas aktiivselt suvevaheaega.


Jõgeva valla noored töötasid Tammiku külas Soojaagu talus ja Pööra külas OÜ Päikeseviljad Kermani talus. Teine vahetus malevlasi aitas lisaks talutöödele rattaklubil Vooremaa Centrum Kalevipoja rattamaratoni korraldada.

Jõgeva valla noorte suve sisustab kolm malevavahetust. Esimene vahetus alustas tööd kohe pärast jaanipäeva, teine malevlaste rühm lõpetas töö möödunud nädalal ja kolmas grupp asub tööle augustis. Kahes esimese vahetuses töötas 20 malevlast, kolmandas vahetuses saavad tööd kümmekond noort. Noorte töösuve projektiga said malevasse kandideerida kõik 13-17 aastased Jõgeva valla noored. Pärast töövestlusi osutus malevasse valituks 26 kohalikku noort. Enne tööle asumist tuli neil kuulata tööohutuse ja karjääriplaneerimise loenguid.

Iga vahetus töötab viie päeva jooksul 20 tundi, saades (bruto) tunnitasu 2,78 eurot. Malevlased Anabell, Eliise, Diana ja Angela on seda meelt, et töötades on suvi asjalikult sisutatud. “Suvel tuleb olla aktiivne, mitte kodus istuda ja arvutimänge mängida,” sõnas Janeliis.

Suhu ja kotti

Teise vahetuse malevlased asusid tööle maasikate, kurkide ja herneste hooajal. Kuigi nii mõneski koduaias peab veel küpseid kaunu ootama, on malevlased hernemaitse juba suhu saanud. “Herned on valmis, prisked ja mõni kaun hakkab juba ülegi küpsema,” rääkis malevlane Annabel. Tüdruku malevakaaslane Karl-Joel lisas, et herned jagunevad koti ja kõhu vahel – süüakse ja korjatakse. Kaur Rihard, Siim, Ranel, Annabel ja Karl-Joel rääkisid, et nemad on malevas tööl teist vahetust. “Tahame raha teenida,” kinnitas Siim. Kaur Rihard tegi väikese arvutuse ja sõnas, et nädalaga teenib pea 60 eurot. Annabeli hinnangul jõuab pärast tööd nii puhata, suve nautida, kui ka sõpradega kokku saada.

Malevlased korjasid maasikaid, herneid, kurke ja kartuleid, kõplasid sibulavagusid ning rohisid porgandi- ja kapsavagusid. Kui värsket kartulit võeti, võisid noored osa saagist koju viia. Malevajuhendaja Kertu Soonberg märkis, et noored jooksid nii rõõmsalt kartulitega bussi peale, nagu oleksid nad kommi saanud.

Janeliis rääkis, et tema lemmiktööd on herneste ja maasikate korjamine, need on tüdruku hinnangul lihtsalt kõige maitsvamad. Maasika- ega herneisu ei olnud taandunud ka pärast töönädalat.

“Kurkide korjamine oli tüütu. Taimede vahel peab sahistama ja õige suurusega kurke leidma,“ ütles Ranel ja näitas kätega konna ujumist imiteerides, kuidas ta kurgipeenras toimetab. “Kurgid peavad olema umbes 10-15 sentimeetrit pikad ja õige jämedusega. Ning kurke ei tohi taime küljest ära tõmmata, vaid tuleb keerata.

Ranel kiitis mõlemat tööandjat, öeldes, et Soojaagu talus olid vaheldusrikkad ülesanded, Päikseviljades jälle rohkem tööd.

“Aga kõige ägedam oli mutrite korjamine,” teatas Ranel laia naeratusega. Poiss selgitas, et taluperemehel oli vaja traktorit remontida ja sobiliku jupi leidmiseks valas ta mutrikasti tühjaks. “Neid mutreid seal ikka oli korjata,“ muigas poiss kavalalt.

Kogemus maksab

Kõige enam hindavad noored malevas saadud kogemusi. “CV kirjutamise ja töövestluse oskused on edaspidi väga vajalikud. Me ei lähe niisama tööle, vaid peame selleks valmistuma ja vaeva nägema,” rääkis Kaur Rihard. Jürgen selgitas, et töövestlusel tuli oma paremad küljed ning head omadused välja tuua. “Harjun kiiresti uute ülesannetega ja olen hea suhtleja,” tõi noormees näiteks. Kaur märkis, et tema kasuks rääkis varasem malevakogemus. “Mina oskan tuju üleval hoida ja lahedat juttu rääkida,” muigas Ranel, kes on andeka etlejana noppinud mitmelt konkursilt kõrgeid kohti. Samas tunnistasid noored, et tööd nad ei pelga. Enamik neist on ka kodus või vanavanemate juures muru niitnud või marju korjanud.

“Tulge julgelt malevasse, saad töökogemuse kätte,” julgustas Ranel teisigi noori malevasse tulema. “Tööle kandideerimine ja vestlus ongi suurim kogemus, töö ise raske ei ole,” lisas Kaur Rihard.

Vihma noored ei peljanud. Kui sadama hakkas, litsusid nad ennast kambaga autosse, mida ise “pirukaks” hüüdsid. Seal oli soe ja kuiv.

Malevajuhendajad toetavad ja motiveerivad. “Kui on näha, et noor ikka väsib, siis saabki öelda, et pausini on ainult viis minutit,” tõi Kristi näiteks. Samas vastutab juhendaja noorte eest, et nendega midagi ei juhtuks ja tööandja oleks rahul. Ikka tuleb meelde tuletada vee joomise vajadust ning vaadata, et mütsid oleksid peas. Lisaks tuleb jälgida, et noored liiga raskeid asju ei tõstaks ja endale liiga ei teeks.

Töö kiidab tegijat

Head töötajad on kõikjal nõutud. Eelmise aasta malevlased oli tasemel ning tänu sellele kutsuti noori ka tänavu Soojaagu tallu. Soojaagu peremehe soovitusel võttis tänavu noored vastu ka Kermani talu. Malevajuhendaja Kertu Soonberg rääkis, et kogu pererahvas ootas neid ja mõtles, millist tegevust pakkuda. Peremees jagas noortele õpetust ja motiveeris. Malevlased tundsid, et nad on olulised ning nende töö vajalik.

“Noored on tublid – usun, et koostöö jätkub ja kontakte tuleb veelgi. Nii saame ka suuremate malevate peale mõelda,” rääkis Jõgeva valla noorsootöö vanemspetsialist Laidi Grauen.

Taludes töötamise sekka said teise vahetuse malevlased kätt proovida rattamaratoni korraldajate abistamisel.

“Rattamaratoni ettevalmistamine sujus ladusalt ja maratoni päev oli imeline. Noortele väga meeldis vahelduseks ka korralduslikku tööd teha. Nad said üles panna ja maha võtta sponsorite reklaame, korraldada liiklust, registreerida osalejaid, stardikoridorides kohalolekut kontrollida, finišis jooke jagada jne. Ütlesid, et oskavad suurürituste korraldajate tööd edaspidi hoopis rohkem hinnata,” jutustas Laidi Grauen. Jõgeva aleviku noorsootöötja ja malevajuhendaja Kertu Soonberg sõnas, et rattamaraton oli noortele äge ja uus kogemus – arendas suhtlemisoskust ja uues ootamatus olukorras kiiresti toime tulekut. Malevlaste koostöö Vooremaa Centrumiga jätkub edaspidigi.

Malevlaste töönädala lõpetas väljasõit Tartusse, kus külastati Ettevõtlusküla. Sealne koolitusmäng koondab endasse vahva elamuse ning õpikogemuse. Ettevõtluskülast said nii noored kui juhendajad nii mõndagi kasulikku kõrva taha panna. Laidi sõnas, et Ettevõtluskülas said nad Kertuga inspiratsiooni, kuidas panna sügisest käima ettevõtluse huviring.

Jõgeva valla noortemaleva tegutsemist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus