Eelmisel reedel, 16. novembril kogunes pea 150 Jõgevamaa noort ja noortemeelset Põltsamaa kultuurikeskusse, kus viidi läbi Jõgevamaa osaluskohvik. Kultuurikeskuse saal oligi muudetud õdusaks kohvikuks – soe küünlavalgus, mõnus muusika, auravad kohvi- ja teetassid, maitsvad suupisted, meeldiv seltskond ja toredad kelnerid.
Tegemist ei olnud siiski lihtsalt mõnusa kohvitamisega. Peagi oli kogu saal nagu mesilastaru, sumisedes kaheksa laudkonna aruteludest.
Osaluskohvikuid korraldab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) igal aastal. Novembris avasid osaluskohvikud oma uksed Eesti kõigis maakondades, et heade mõtete ja ideedega noored sinna aruteludeks koguneda saaksid. Üle Eesti kogunes kuu jooksul enam kui 1500 aktivisti, et otsida üheskoos lahendusi olukordadele, mis vajavad nii maakondlikku kui riiklikku muutmist. Osaluskohvik töötab “maailmakohviku” meetodil, kus osavõtjad liiguvad lauast lauda. Kõigis teemalaudades oli aega oma ideedest rääkida 20 minutit. Igas lauas oli ekspert, lauajuht, protokollija. Laua ääres oli võimalik kohtuda ja vestelda mitmel tasemel otsustajatega: vallavanemate, linnapeade, firmajuhtide, noorsootöötajatega, aga ka maavanema, riigikogulase või koolijuhiga. Jõgevamaa osaluskohvikusse olid tulnud õpilased Puurmani, Jõgeva ja Palamuse gümnaasiumist, Jõgeva ja Põltsamaa ühisgümnaasiumist ning Voore ja Lustivere põhikoolist.
Sel aastal oli kõne all kaheksa teemat. Üleriigiliste teemadena käsitleti sporti ja huviharidust, noorteinfot, noorte kaasatust noorsootöö elluviimiseks ning põlvkondadevahelist solidaarsust. Maakondlikul tasandil räägiti laste vaimsest ja füüsilisest karistamisest, energiajookidest, Jõgevamaa koolivõrgust ja transpordikorraldusest. Jõgevamaa noortekogu esindaja Kaisa Etsi sõnul valiti need teemad lähtuvalt noorte huvist ja sellest, mis on noorte arvates maakonnas valesti ja mida võiks muuta. Jõgevamaa kultuuri- ja noorsootöö peaspetsialistil Tiina Tegelmannil oli hea meel tõdeda, et noored märkavad oma kodukoha valupunkte. Nad näevad aktiivsetel aruteludel, et neil on võimalik kaasa rääkida ja midagi ära teha.
Kohviku avas interneti vahendusel haridusminister Jaak Aaviksoo. Minister rõhutas, et just noored on osa kodanikuühiskonnast ning koostöös otsustajatega on võimalik ehitada paremat tulevikku. Tema sõnul on ilma noorte osaluseta ja nende häält ära kuulamata Eesti Vabariigi tulevikku ja arengut raske ette kujutada.
Maakondlikud murekohad
Maakondlikul tasandil väärisid noorte arvates arutamist laste karistamine, energiajookide tarvitamine, aga ka Jõgevamaa koolivõrk ja transpordikorraldus.
Energiajookide teemal rääkis noortega Jõgeva haigla juhataja Peep Põdder ja Jõgevamaa terviseedenduse ja spordi peaspetsialist Maiu Veltbach. Üheskoos püüti leida põhjusi, miks paljud noored neid jooke tarbivad ning millised on sellega kaasnevad ohud. Arutelude tulemusel jõuti selgusele, et energiajook ei sisalda sellist energiat, nagu reklaamide põhjal võiks arvata. Isegi Limpa limonaad annab pea kaks korda rohkem energiat kui energiajook. Edaspidi lubasid noormehed minna diskole limonaadipudeliga. Noored kinnitasid, et energiajoogil on suisa halb, põletatud karamelli maitse. Peep Põdder nentis samuti, et noortel ei maksa oma raha peale vihane olla ning seda energiajookidele kulutada. Nad võiksid osta parem smuutisid, mis on tervislikud ja popid.
Laste karistamise teema näis puudutavat kõiki osalenuid. <span style=”mso-spacerun: yes”> Koos Põltsamaa valla lastekaitse- ja noorsootöö spetsialisti Rita Kaasikuga räägiti karistamisest ning selle mõjust lapsele. Kellel on üldse õigus ja luba karistada? Noored leidsid, et last on kerge karistada, sest ta on nõrgem osapool. Kui täiskasvanud saavad üldjuhul probleemid lahendatud sõnadega, siis miks ei saa karistamise asemel lapsega lihtsalt suhelda? Kõigile noortele sai selgeks, et kui nad märkavad abi vajavat last, tuleks helistada lasteabitelefonil 116 111.
Kõige rohkem kõnetas noori Jõgevamaa koolivõrgu küsimus. Hetkel on õhus mitmed küsimused ja teadmatus, mis saab uuest riigigümnaasiumist. Paljud noored on uue kooli suhtes veel äraootaval seisukohal. Maavanem Viktor Svjatõšev tõi probleemina välja selle, et hetkel puudub loodaval koolil juht. Paljud põhikooli noored nägid edasiõppimisvõimalusi pigem Tartus, kus on head koolid ja palju võimalusi huvitegevuseks. Õpilaste valikuid kooli osas mõjutab oluliselt selle asukoht, transpordivõimalused ja kooliväliste tegevuste mitmekesisus. Noortele meeldiks, kui nad saaksid iga päev pärast tunde oma koju minna, kuid kui on võimalik õppida heas koolis, siis ollakse nõus elama vajadusel ka õpilaskodus või üürikorteris.
Üleriigilised kitsaskohad
Põlvkondade vahelise solidaarsuse teemat arutlesid noortega Jõgevamaa haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Aime Meltsas ja Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse õpetaja Jaan Nuga. Üheskoos püüti välja selgitada, millised on noorte ja eakate vahelised suhted ning millised on nende võimalused omavahel tihedamini suhelda. Noored saaksid näiteks õpetada oma vanavanematele interneti kasutamist. Noored leidsid samas, et eakad võiksid olla aktiivsemad, käia tantsimas ja laulmas. Nii mõnigi arvas, et oleks nõus oma vanavanemaga ka koos trennis käima. Noored leidsid, et eakatel võiks olla ka oma FacebookŽŽi konto, siis saaksid nad aktiivselt suhelda oma laste ja lastelastega ega tunneks ennast üksikuna. Noored tunnevad, et nad saavad olla abiks nüüdisaegse maailma tutvustamisel ja eakad saaksid jagada oma elutarkust – koostöö on võimalik.
Huvihariduse ja –tegevuse teemalises kohvilauas selgitas Jõgeva kunstikooli juhataja Anne Nurmik noortele huvihariduse ja huvitegevuse erinevusi. Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Pikaajaline huviharidus või lühiajaline huvitegevus on süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal. Mõlema puhul on oluline raha. Pole vahet, kas noor inimene käib huvikoolis või tegeleb oma hobiga kodus, ikka nõuab see kulutusi. Maakondlikult on probleemne osalejate puudus. Samuti kerkis esile asukoha ja transpordi probleem ning küsimus on ka juhendajate motiveerimises. Ainsa lahendusena nähakse jälle erinevate osapoolte vahelist koostööd.
Noorte info teemalise arutelu käigus jõuti selgusele, et kõige parem info levitamise koht on siiski Facebook. Noored leidsid, et plakatid ei mõju ja kui neid kasutada, siis peavad need olema värvilised, pilkuköitvad ja loomulikult nähtavas kohas. Selleks, et infomüras mitte pead kaotada, võiks olla maakondlik lehekülg, kus on ülevaade toimuvatest üritustest. Samuti peavad noored oluliseks info suusõnalist levitamist. Üritused võiksid olla mõeldud suurele huvigrupile ning info nende toimumise kohta levitatud mitmes kanalis.
Teema “Noored noorsootöös” eesmärgiks oli välja selgitada, kui palju noori osaleb koolivälises tegevuses, olgu selleks siis noortekeskuse külastamine, huviring või huvikoolis õppimine. Hea oli teada, et enamik osaleb noorsootöös. Hetkel on osalemine valdavalt huvikooli- või huvitegevuse põhine. Tulevikus võiks keskenduda rohkem noorte omaalgatustele. Näiteks võiks iga noor noortekeskuses korralda teistele ürituse. Tore oleks, kui tulevikus kaasaksid aktiivsed noored passiivseid.
Arutelude info kogutakse ja saadetakse otsustajatele maavalitsusse ja ENL-i
i
MARGE TASUR
