Vallavanemana pole mul võimalik teha mingisuguseid sooloetteasteid, pean oma töös ja tegevuses juhinduma seadustest ja nende alamaktidest, millest olulisemad on avaliku teenistuse seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, samuti töölepingu seadus ning paljud muud seadused.
Põltsamaa vallavolikogusse kandideerinute valimisplatvormid ja teesid ei erinenud üksteisest kuigi palju. See on ka igati arusaadav, sest ühes väikeses vallas ei saa valla juhtimises osalevad inimesed tegutseda väga erinevalt ega kujundada välja väga erinevaid suundi. Kõigi nende soov on, et Põltsamaa vallas oleks hea elada, et siin oleks toimiv ettevõtluskeskkond, mille piires saaksid inimesed oma ideid ja mõtteid rakendada sellel määral, nagu nad selleks valmis on ning nagu seda võimaldab hetke ruum ja aeg.
Sünde on vähe
Viimase üheksa aasta jooksul, alates 2006. aastast on Põltsamaa valla elanike arv langenud toonaselt 4450lt 3903 inimeseni käesoleva aasta 1. jaanuariks. Möödunudneljapäevase seisuga oli Põltsamaa vallas registreeritud 3852 elanikku.
<p />
Ka lapsi sünnib vallas vähe. Kui eelmisel aastal oli meil sünde 37, siis eelmiseks neljapäevaks oli tänavusi sünde registreeritud 29. Möödunud aastal suri vallas 54 inimest, praeguseks on tänavune arv 46.
Valla juhid ja vallavalitsuse ametnikud ei saa jääda nende probleemide tõttu n-ö taganutjaiks, vaid peavad jätkama oma igapäevast tööd ja vallakodanike eest seisma. Neil tuleb leppida teadmisega, et laste ja tööealiste inimeste arv Põltsamaa vallas väheneb, eakate inimeste arv aga kasvab. Adavere põhikoolis on hetkel 87 õpilast ja sealses lasteaias on 32 last. Lustivere põhikoolis on 85 õpilast ning lasteaias käib 25 last. Esku-Kamari koolis on 46 õpilast, lasteaias on lapsi 43. Viimane arv näitab, et Eskus on lapsi üsna palju.
Hariduselu edasiseks korraldamiseks on mitmeid lahendusi.
Meie vallast on Põltsamaa ühisgümnaasiumis õppimas ca 200 last. Põltsamaa ühisgümnaasiumi tööd ja tegevust korraldab küll Põltsamaa linn, ent Põltsamaa vallalgi peab olema seal toimuvast hea ülevaade.
Haridusele kulub valla eelarve tuludest umbes 50 protsenti. Haridusvõrgus on toimumas suured ümberkorraldused. Kui riigigümnaasiumide osas on muutused enamjaolt ellu viidud, siis põhikoolide ja gümnaasiumide osas on muudatusettepanekud laual ja suuremad muutused kavandatakse läbi viia koolide finantseerimise osas. Ka Põltsamaa vald peab olema valmis hariduselu edasiseks ümberkorraldamiseks lahendusi välja pakkuma.
Vald on koostööks avatud
Põltsamaa vald teeb tihedat koostööd ka teiste omavalitsustega. Meil on võimalik osaleda Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatuses ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuses. Samuti tehakse koostööd Jõgeva Ühistranspordikeskusega ja Jõgevamaa Koostöökojaga. Põltsamaa vallal on Puurmani vallaga ühine hoolekandeasutus — Lustivere hooldekodu. Vald on olnud avatud koostööks ka mittetulundusühingutega, andes valla eelarvest raha nii tegevustoetuste, ürituste toetuste kui ka investeeringutoetustena.
MTÜ-de kirjutatud projektide kaudu ja valla omaosaluse toel on läbi aastate investeeritud mitmesugustesse projektidesse miljoneid eurosid. Tänu sellele, et tänavusest Põltsamaa valla eelarvest eraldati teede remondiks senisest suurem summa, on teostatud ka teedele kattematerjali pealevedu päris suures koguses. Viimased tööd on veel käimas.
Põltsamaa valla kruusakattega teed on saanud uue kvaliteedi. Ühistranspordi osas tuleb säilitada olemasolevad ühis- ja õpilastranspordi liinid koostöös kogu Jõgevamaa ühistranspordi korraldusega.
Ühistranspordist rääkides on hea märk see, et õpilasbussiga võivad sõita ka teised soovijad ning koolilapsed saavad omakorda kasutada maakonnaliine.
Vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamisse on viimastel aastatel tehtud suuri investeeringuid. Esimeses etapis investeeriti sellesse valdkonda üle 7 miljoni euro ja teises etapis üle 11,2 miljoni euro. Tööd peaksid lõpule jõudma järgmisel aastal. Hajaasustusega piirkondades on uuendatud kaeve ja ehitatud välja kanalisatsioonisüsteeme.
Eripäraks puudega inimeste suur osakaal
Teeb rõõmu, et riik planeerib õpetajate palgatõusu. Milliseks kujuneb tegelik olukord, selgub pärast riigieelarve vastuvõtmist ja enne pole mingeid kindlaid lubadusi välja anda mõtet. Usun, et mõningane palgatõus õpetajatele kindlasti tuleb.
Sotsiaalvaldkonna probleemidest rääkides tuleb mainida, et viis-kuus aastat tagasi võeti Põltsamaa valda tööle spetsialist, kes tegeleb eakate ning puudega inimestega. On ka lastekaitsespetsialisti ja noorsootöötaja ametikoht, kuhu peaks uuest aastast alates naasma praegu lapsehoolduspuhkusel olev endine töötaja Kätlin Kruus.
Ametis on ka inimene, kes tegeleb toimetulekutoetuste ja muu sotsiaalvaldkonna registri pidamisega. Põltsamaa valla sotsiaalosakonna tööd juhib sotsiaalnõunik Anne Veiram. Põltsamaa valla suureks eripäraks sotsiaalvaldkonnas on fakt, et siin on rahvastikuregistrisse kantud väga suur arv puudega inimesi, kes tegelikult elavad Võisiku hooldekodus ja osaliselt ka mujal üle Eesti.
Paljudes teistes omavalitsustes ei mõisteta, kui suur töö on olla sellistele inimestele eestkostjaks ja kui keeruline on eestkostega seotud protseduuride läbi viimine. Meie vallas on umbes 20 kodus hooldatavat inimest, kellega tegelevad kaks sotsiaaltöötajat. Vallas asub ka kaks varjupaika, üks neist Lustiveres, teine Võisikul, lisaks sotsiaalkorterid Adaveres, kus elavad toimetulekuraskustega inimesed.
Lisaks tegeleb üks sotsiaaltöötaja nende lastega peredega, kellel on probleeme toimetulekuga. Minuni on jõudnud ka kaebusi, et selles valdkonnas on keegi kellegagi ebaviisakalt käitunud. Paraku ei saa ma vallajuhina reageerida suulistele kaebustele, vaid need peavad jõudma minuni kirjalikult. Jutu tasemel tehtud etteheited ei saa olla aluseks kellegi karistamisel. Ma ei näe valla sotsiaalvaldkonnas erilisteks ümberkorraldusteks põhjust.
Näen vajadust suurendada järgmisel aastal ka arendusnõuniku töökoormust, et Euroopa Liidu toetustega paremini toime tulla. Peatudes omavalitsuste ühinemise teemal, näen vajadust ulatuslikumaks omavalitsuste ühinemiseks kui ainult Põltsamaa valda ja linna puudutav. See seisukoht ühtib ka Põltsamaa vallavolikogu eelmise koosseisu nägemusega.
Kui ühinemine viiakse läbi seadusse sisse kirjutatuna, siis tuleb hoolitseda selle eest, et tõmbekeskustepõhise ühinemise korral oleksid need tõmbekeskused suutelised pakkuma inimestele vähemalt sama heal tasemel või paremat teenust, kui need praegu on.
Möödunud neljapäeval, 14. novembril valis Põltsamaa vallavolikogu 8. koosseis oma teisel istungil taas Põltsamaa vallavanemaks Toivo Tõnsoni, kes andis volikogu liikmetele ülevaate Põltsamaa valla probleemidest ning pakkus välja oma nägemuse valla arenguvõimalustest.
Toivo Tõnsoni räägitu pani kirja TOOMAS REINPÕLD
i
TOIVO TÕNSON, Põltsamaa vallavanem
