Eelmisel reedel koguneid Jõgevamaa noorsootöötajad maavalitsusse. Koos vaadati läbi tänavuse laste ja noorte kultuuriaasta värsked suunad, mille keskmes on noorte ideed, kultuur, kogukonnatöö ja poliitika.
Eesti Noorsootöö Keskuse kohalike omavalitsuste koostöögruppide toetamise ja loovuse arendamise üksuse peaekspert Kati Nõlvaku sõnul tasub praegu silma peal hoida laste ja noorte kultuuriaasta ideekonkursil “50 ideed!” ja Laste Vabariigi sündmustel. Ideekonkursile on oodatud algatused ja sündmused, mis muudavad kohalike noorte kultuurielu põnevamaks. Lapsed ja noored võivad olla idee autorid või kaasautorid, oluline on nende osalus projektis.
Nutika noorsootöö kontseptsioon
“Kui noorel tuleb vahva idee, saab ta selle ellu viimiseks kuni 500 eurot toetust,” sõnas Nõlvak. Laste Vabariik on Eesti 100. sünnipäeva ettevõtmiste sari, mis kaasab kuni 12aastased lapsed ja nende perekonnad. Loovas ja haaravas vormis tutvutakse kultuurloo, lastekirjanduse, käsitöö, kunsti, looduse, keskkonnahoiu, teaduse, merekultuuri ja etenduskunstidega. Tegevusi jagub igasse Eesti nurka.
“Laste Vabariigis osalenud noored saavad endale passi, millega pääseb nii muuseumidesse kui elamuskeskustesse soodsamalt või täitsa tasuta,” tõi Nõlvak välja. Noorsootööd mõjutab teisel poolaastal Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus. “Muuhulgas pööratakse tähelepanu meie digitaristule,” märkis Nõlvak. Praegu on väljatöötamisel nutika noorsootöö kontseptsioon, mis tegeleb nii noortele kui noorsootöötajatele kasulike digivahendite loomisega. Kogu noortevaldkond muutub nutikamaks. Näiteks võiks tulevikus nii huvihariduse, kui -tegevuse andmed olla noorsootööga seotud.
Ideid tasub üles noppida
Noorte piirkondlike ideede projektifond Nopi Üles! toetab 7-26aastaste noorte omaalgatuslike ideede teostamist ja kogukonna ellu panustamist. Omaalgatuseks võib olla nii sündmus, koolitus või vahendi ostmine. “Idee võib leida toetuse kuni 2000 euro ulatuses. Projekti kogu eelarve on üle 100 000,” märkis Nõlvak.
Ta selgitas, et noored saavad esitada oma idee veebis, kes soovib, saab projektinõu nii silmast silma rääkides või Skype vahendusel. Lõpuks tuleb noortel valmistada oma ideest plakat ning see Facebooki riputada ja vähemalt 200 meeldimist koguda.
Nii mõnigi meeskonnas osalev noor saab päris esimese projektikirjutamise kogemuse. Tuleb ju arutleda, kuidas idee sõnastada, esitleda ja ellu viia, nii et kõigile sellest rõõmu jaguks. Eelmisel aastal viidi fondi abil ellu 23 noorte ideed. Näiteks 2016. aastal sai tänu noorte eestvedamisele ja Nopi Üles! toetusele korda Põltsamaa lastebassein. Pärast korrastustöid toimus basseinis mullipalli jalgpalliturniir.
Noorte töökogemus malevast
Selgi aastal jätkatakse Eesti Noorsootöö Keskuse toetusel malevate korraldamist. Töömalevad on suunatud neile piirkondadele, kus viimasel kolmel aastal pole malevaid korraldatud. Eelmisel aastal viidi riigi toel läbi 55 malevat 4000 noorele. Töösuvve kaasati 12 uut piirkonda.
Mullu tegi töömalevatega otsa lahti ka Jõgeva vald. Paarkümmend valla noort said suvel malevas oma esimese töökogemuse. Eelmise aasta positiivne kogemus annab indu selgi aastal töösuvega jätkata ning noortele taskuraha teenimise võimalust pakkuda.
Gümnasistid saavad oma töökogemuse vabaühendusse praktikale minnes. Kati Nõlvak sõnas, et Jõgevamaal osaleb kogukonnaparktika programmis Jõgevamaa gümnaasium ja Põltsamaa ühisgümnaasium. “Noorsootöötajad saavad noori tagant utsitada või ise noortekeskuses praktikakohta pakkuda,” ütles Nõlvak.
Jõgeva aleviku noorsootöötaja Kertu Soonbergil on noortekeskuses praktikantidega põnev kogemus. “Olin alles värske noorsootöötaja, kui gümnaasiuminoored soovisid parktikale tulla. See oli hea koosõppimise koht,” nentis noorsootöötaja.
Nõlvak selgitas, et kogukonnatöö on seotudkooli ühiskonnaõpetuse tunniga – õpilased saavad teoorias õpitu praktilise kogemusega siduda.
Neilgi noortel, kes koolis ei käi ja malevas ei osale, on võimalus töötamiseks. Nõlvak rääkis, et töötukassa pakub 17-29aastastele noortele esimese töökoha võimalust. Nende noorte, kel puudub erialane haridus ja napib töökogemust, tööle aitamiseks maksab töötukassa noore tööandjale palgatoetust ja hüvitab koolituskulud. Toetuse saamiseks peab tööandja sõlmima noorega tähtajatu töölepingu või kaheaastase tähtajalise lepingu ning võimaldama väljaõpet ja koolitusi. Nõlvak tõi välja, et tänavu pööratakse rohkem tähelepanu ka noorte kutseharidusele. “Oskuste aastal tõstame esile noorte meisterlikkust ning väärtustame kutseharidust ja elukestvat õpet,” lausus ta.
Noored valimisvalvurid alustavad veebruaris
Tänavu saavad kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel osaleda 16aastased noored. “Varasematel aastatel on Eesti Noorteühenduste Liit korraldanud varivalimisi, et võrrelda, kui palju noorte arvamus erineb tegelikest tulemustest. Nüüd viib ENL läbi projekti Noored valmisvalvurid. Nad tahavad kindlad olla, et noori häälte saamiseks ei peibutata,” kommenteeris Kati Nõlvak. Ta lisas, et oluline on jälgida päris arutelude toimumist, et noor saaks läbimõeldud otsuse teha. Projekt annab noortele võimaluse osaleda kohaliku valla või linna valimiskomisjoni töös, proovida ametliku valimisvaatleja rolli või lüüa kaasa valimiste valvurite tegemistes.
Valimiste valvurite tegevus on suunatud eelkõige õpilasomavalitsuste, noortevolikogude ning osaluskogude liikmetele, kes kogu valimiste ajavahemiku jälgivad, et noortega käitutakse seaduspäraselt ning eetiliselt. Vajadusel annavad valimisvalvurid teada noorte mõjutamisest valimiste ajal. Projekt noored valmisvalvurid alustab veebruaris.
MARGE TASUR
