Kõrvaltvaatajale võib jääda noorsootöötajast teinekord mulje kui inimesest, kes lihtsalt mängib lastega, küpsetab pannkooke ja teeb noortekeskuse ukse tulijaile lahti. Jõgeva valla noorsootöö vanemspetsialist Monika Maasing murrab taolised müüdid ning leiab, et noortega tegelejaid võiks rohkem märgata ja nende tööd tunnustada.
Alates sellest sügisest on missioonitundega Monika Jõgeva valla noorsootöö vanemspetsialisti ametis tagasi. Tal on kuus aastat kogemust valla noorsootöötajana. Monika kiidab valda noortekeskuste olemasolu ning projektide omaosaluse toetamise eest. “Jõgeva vallas on lood noorsootööga head. Viies suuremas asulas on avatud noortekeskus, noorsootöösse on vald panustanud alates 2001. aastast,” rääkis ta, kuid nentis ka, et pea 14 aasta järel on noorsootöö siin praegu justkui ühte punkti seisma jäänud.
“Peame tegelema probleemidega, miks noorsootöötajad üle aasta ametis ei püsi ning kuidas leida uus inimene, kes sümboolse tasu eest seda tööd teeks. Noorsootöös on tähtis järjepidevus, kogemused ja kontaktid, mida luuakse pideva tööga,” rääkis Monika. Valla noorsootöötajatest on praegusel hetkel kõige kauem, seitse aastat, ametis olnud Siimusti avatud noortekeskuse töötaja Laidi Grauen. Vaimastveres ja Kuremaal on uued töötajad ametis umbes aasta. Jõgeva alevikus on uus noortejuht olnud tööl mõned kuud ning Laiusele otsitakse töötajat juba suvest saati.
Üldjuhul on huvilised palganumbrit kuuldes kandideerimast loobunud. Keskused on olemas, omavalitsus võimaldab tööd – vaja on töötajaid, kel sära silmis ning värsked ideed alati tagavaraks.
Väärtuste kandjad
Noortekeskuste roll on väikeses kogukonnas väga oluline, seal pakutakse noortele iga päev võimalust sisukalt vaba aega veeta ning eakaaslastega suhelda. “Nii aidatakse noore inimese kasvamisele ja sotsiaalsele arengule kaasa, toetatakse omaalgatust, iseseisvust ja enesekindlust,” rääkis Monika.
Noorsootöötaja amet annab tegelikult suure loomingulise vabaduse, võimaldab luua rohkem, kui esmapilgul tundub. Noorsootöötajal on eeldused leida uusi, värskeid lahendusi mitmesugustele probleemidele ja näha maailma pisut teisiti. Töö noortekeskuses tähendab tõsist väljakutset, sest igaühele tuleb pühenduda võrdsel määral.
Noorsootöötaja on valmis kõiki enda ümber nägema ja märkama, respekteerima igaüht koos tema puuduste ja voorustega, sest iga inimene on ju ainulaadne ja kordumatu. Noorsootöötaja peab suutma ja oskama luua turvalise õhkkonna, milles noored tunnevad ennast vabalt ja iseseisvalt ning neil on julgust ennast väljendada. Peab suutma olla suunaja, toetaja, juhendaja ja usaldusisik. Samas ka juhataja, koristaja, eelarve koostaja ja laagrikasvataja ning veel palju muud. Armastus oma töö vastu ja rõõm igast lapsest annab häid ja püsivaid tulemusi.
Noorsootöötajad on kutsumusega spetsialistid, kelle jaoks on töö elustiil ning hobi. Kuid nii mõnigi kord tuleb sellest tööst loobuda, sest on vaja raha teenida. Noorsootöötaja peab arvestama võimaliku vaimse pingega, ka ohuga läbi põleda. See on suur väärtus, kui nad oskavad raskustele vastu seista ning näha probleemides, mida saab loominguliselt lahendada, võimalusi saada uusi väärtuslikke kogemusi. Arenetakse ja kasvatakse koos noortega. Eesmärk pole olla mitte ainult noorte jaoks, vaid koos nendega. Nii saavad kõik rõõmu ja energiat. Kuid kõik see on ilmselgelt võimatu üürikeste kohustuslike kokkusaamistundidega nädalas. Poole kohaga töötajal on nädalas ette nähtud 15 tundi tööd, kuid harvad pole need juhud, kui tema ühte päeva mahub 12 tundi tööd. Töö ei lõpe ka koju jõudes, sest tuleb planeerida järgmiste päevade ülesandeid ja teha vajalikke ettevalmistusi. Lisaks sellele peab eeskujulik noorsootöötaja kirjutama projekte, lahendama noorte probleeme ja oskama eelarvega oskuslikult ümber käia. Noorsootöötaja amet on pühendumus, mida ei saa mõõta tundide ja noortekeskuses käijate arvuga. See on aastatepikkune töö, mida ei saa näidata paberil.
Hinnet tehtule ei saa anda ka sel moel, et mõni juhuslik mööduja näeb bussijaamas sihvkapakiga istujaid ning tõreleb, miks nad noortekeskuses ei ole.
Mõte pole pelgalt pannkookides
Monika kinnitas, et pannkookide küpsetamine, meisterdamine, piljardi mängimine ei ole mingi “ninnu-nännu”, millega oma tunnid keskuses sisustatakse. “Ühine pannkookide küpsetaminegi aitab kaasa noore kujunemisele. See arendab meeskonnatunnet, õpetab süüa tegema, ka oma eelarvet planeerima, enda järelt koristama.
Kogemused, mis saadakse kokates või võtmehoidjaid valmistades, julgustavad noori osalema talgutel, koristuspäevadel, nad tahavad võtta vastutust ja tunnevad end kaasatuna,” rääkis Maasing.
Lapsed loodavad iga päev noorsootöötajale, kes tahab olla nende jaoks kõige parem ning pakkuda seda, mida nad ootavad ja vajavad. Paljud tõttavad kohe pärast koolipäeva lõppu noortekeskusse, et rääkida oma muredest ja rõõmudest, vahel ka millestki sellisest, mida kodus vanematele usaldada ei saa. Noored tunnetavad, et on olemas usaldus ja mõistmine, isegi siis, kui olukord tundub väga keeruline. Loomulikult tuleb märgata ka neid, kes vaatlevad eemalt lootusrikkalt, et noorsootöötaja märkaks, kuulaks, mõistaks ja aitaks nende muredele lahendusi leida. Lapsed on tihti haavatavad ja usaldavad. Noorsootöötajal on kodu ja kooli kõrval vastutusrikas ülesanne: ta peab õpetama usaldama ja usaldust ära teenima, vastutama, koostööd tegema.
Pildil Jõgeva valla noorsootöö vanemspetsialist Monika Maasing ja Siimusti noortekeskuse aktiivne külastaja Deymon Brait Naudre, kes õpetab Monikat pingpongi ehk lauatennist mängima.
Jõgeva valla noortekeskused ja nende juhid
*Siimustis Laidi Grauen
*Vaimastveres Eveli Leego
*Kuremaal Annika Tuvike
*Jõgeva alevikus Karel Prave
*Laiusele otsitakse praegu töötajat
i
MARGE TASUR
