Jõgevamaa noorkotkad ja kodutütred pidasid eelmise nädala reedest tänaseni Udu talus oma suvelaagreid. Eelmisel nädalal oli eellaagris 21 noort inimest vanuses 12 kuni 18. Laagri lõpuni pidas neist vastu 17.
„Eellaager kandis nime „Loodusega käsikäes“, seal õpetasime noortele looduses iseseisvalt hakkamasaamist – üksiolemist, varje ehitamist, mitmel viisil tuletegemist, hügieeni, söögitegemist. Laagri lõpetas rännak Kirnale,“ rääkis Kaitseliidu Jõgeva maleva noorteinstruktor Kristian Vaarpuu.
„Matkatarkused ja elus hakkamasaamise oskused on noorkotkaste ja kodutütarde õppekavades sees.“ Nüüd oli võimalus kõike seda ise järele proovida ja kes selle läbi tegi, jäi rahule.
Laagrisse tuli ligi 70 poissi kogu Jõgevamaalt. „Mitte kõik noorkotkad ei olnud kohal, nimekirjas on meil ligi 150 noort,“ rääkis Kristian. „Osa lapsi tuli suurlaagrist, olid kolm tundi kodus, tulid eellaagrisse ja jäävad nüüd laagrisse „Taas uus ja sport“.“ 180 kodutütrest oli laagris ligikaudu 85 tüdrukut.
Noored pidasid vapralt vastu
„Vatiühiskonna omad ei ole meie lapsed, vaid kasvatusmeetodid. Noored saavad kõigega hakkama – ja tahavad hakkama saada,“ hindas Vaarpuu eellaagriliste vaimu ja vastupidamist kõrgelt.
„Mõnus oli, sai uusi asju teada ja proovida. Kõige hirmutavam oli öösel üksi metsas olemine,“ jagas oma eellaagrimuljeid Theresa Pekka. „Aga tegelikult ei olnud meie onnid ka väga kaugel üksteisest. Saime teha endale varbavahede tüüpi nahast jalanõud. Ja pidime ise endale süüa tegema. Toiduained küll anti – läätsed, kruubid, sibul ja küüslauk. Viimast võis ka välispidiselt kasutada, sääskede vastu. Algul oli putukaid väga palju, aga pärast justkui enam mitte.“ Öösiti käisid laagrit uurimas metsaelukad, eriti jäi noortele meelde sokuhäälitsus.
Ka Joosep Joost Siimustist oli eellaagriga väga rahul ning jäi Udule järgmisse laagrisse edasi. „Et oleks tegevusi, et ei istuks niisama ühe koha peal ja oleks põnev,“ lootis ta uusi elamusi.
Tegeldi vanast uue loomisega
Laagri „Taas uus ja sport“ kavad erinesid tüdrukutel ja poistel mõnevõrra. Aga kõik tegelesid vanast uue loomisega. Tehti vanadest raamatutest peidikuid, punuti ehteid, poisid tegid pudelitest kalapüügivahendeid ja meisterdasid vanadest akendest ja päikesepaneelielemendist päikesepaneele. Tüdrukud lõikasid T-särke ümber ja tegid sarvedest ehteid. Samuti oli neil võimalus teha lusikatest-kahvlitest nagisid, mille aluste meisterdamisel sai proovida ka päris puidutööd. Veel oli tütarlastel võimalus teha endale vanadest pildiraamidest ehtehoidjaid.
Loomulikult kuulus laagri kavva sport, mängiti võrkpalli, jalgpalli, pimekabet ja harrastati sangpommiviset. Võisteldi ujumises ja kangisurumises. Laagrilistele korraldati kehalised katsed – tuli joosta ja teha kätekõverdusi ning kõhulihaste harjutusi.
Taaskasutusest pidas noortele loengu Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Elo Raspel.
„Suvelaagrid on meil sellised mõnusamad suvised ajaveetmise kohad, kus me ei tee midagi liiga rasket. Kui me muidu õpime oma erialasid korralikult õppekava järgi, anname selle eest erialamärke ning laagrid on alati hästi intensiivsed, siis suvelaagris oleme õues, teeme sporti ning võitleme kuumaga. See on meie aastalaagritest kõige lihtsam, rohkem meelelahutus, suvi ikkagi,“ ütles laagrit tutvustades Kaitseliidu Jõgeva maleva kodutütarde instruktor Monika Maasing.
ANDRA KIRNA
