Esimese Põltsamaa vabamaadlejana Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt medali võitnud Aavo Olgo on sportlasekarjääri lõpetamise järel oma lemmikalale truuks jäänud, tegutsedes nüüd maadluskohtunikuna. Kaheksast Eesti rahvusvahelise kategooria maadluskohtunikust on 23-aastane Olgo noorim.
Paari nädala eest teatas Rahvusvaheline Maadlusliit, et augustis Serbias peetud veteranide maailmameistrivõistluste raames korraldatud maadluskohtunike kursused läbinud Aavo Olgole on omistatud rahvusvahelise III kategooria kohtuniku tunnistus.
Võtab maadlust tõsiselt
Põltsamaa vallast Tõrenurme külast pärit Aavo Olgo hakkas maadlusega tegelema 2000. aastal, kui ta õppis kolmandas klassis. “Samast külast on pärit ka vennad Hergo ja Ardi Andruse ning nemad kutsusidki mind Põltsamaale treeningule,” lausus Olgo, kellele maadlus ongi sellest ajast põhialaks jäänud. “Käisin sel ajal Lustivere põhikoolis ning ega maakohas muid n-ö meelitajaid ei olnudki. Teiste spordialadega meeldib hobikorras tegelda ja neid tugitoolisportlasena vaadata, aga maadlust olen kogu aeg kõige tõsisemalt võtnud.”
Sportlasekarjääri jooksul tuli Olgo vabamaadluses ja sumos Eesti noortemeistriks ning võitis nii neil aladel kui ka rannamaadluses medaleid Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt. Oma saavutustest hindab ta enim 2007. aastal Viljandis toimunud vabamaadluse Eesti meistrivõistlustel võidetud pronksmedalit. “Meie maadlusklubile oli see esimene täiskasvanute medal,” märkis ta.
Viimased suuremad võistlused jäävad Olgol paari aasta taha, kui ta tuli nii sumos kui ka rannamaadluses Eesti meistrivõistlustel hõbedale. “Ala on südamelähedane ja trenni meeldib ikka teha, aga võistlustele ma enam ei kipu,” ütles Olgo, kes loobus tippspordist pärast seda, kui asus töö kõrvalt õppima Võrumaa kutsehariduskeskuses, kus on varsti lõpetamas puidutöötlemise tehnoloogia eriala. “Nii palju häid noori maadlejaid on peale tulnud, et kui vaid korra kuus trenni jõuda, ei ole võistlustele enam mõtet minna.”
Treener utsitas proovima
Esimesed katsetused kohtunikuna tegi Aavo Olgo spordiga tegelemise kõrvalt. “Treener Arved Külanurm utsitas poisse ka kohtunikuna kätt proovima. Ta tahtis, et ka oma klubist oleks kohtunikke võtta, muidu on nii, et korraldame küll võistlusi, aga kohtunikud tuleb alati väljastpoolt kutsuda. Rakveres korraldati noortele kohtunikele poolepäevane kiirkoolitus ning kohe toimus seal ka esimene võistlus, kus matše vilistasin. Kui esimene võistlus läbi sai, mõtlesin küll, et oi-oi, kas siit üldse tuleb midagi, aga tundus, et silma ja kätt mul kohtunikutöö jaoks siiski on ning jäin selle juurde,”rääkis ta.
“Eestis maadluskohtunikel rohkem eksameid vaja teha ei ole. Kui nähakse, et sa punkte anda oskad ning silma on, siis kutsutakse sind kohtunikuks järjest kõrgemale tasemele. Alustatakse noorteklassist ja lõpuks on võimalik vilistada Eesti meistrivõistlustel.”
Rahvusvahelise kategooria saamiseks tuleb aga läbida vastavad kursused, sooritada eksamid ning teha ka praktilist kohtunikutööd. “Belgradis oli meil kõigepealt kolmepäevane koolitus, mis sisaldas ka kolme eksamit,” rääkis Olgo. “Lõpus tuli läbida kuuepäevane praktiline osa – vilistasime mati peal veteranide MM-võistluste matše.”
Esimesel matšil jalg värises
Kursustel osales maadluskohtunikke kogu maailmast. “Kandideerisin seal kõrvuti suurte maadlusmaade esindajatega ja nendega oli päris raske võistelda. Näiteks türklased ja iraanlased oli teistega võrreldes paremad, nad peavad oma kodumaal sel alal eelnevalt kõvasti praktiseerima ja tegema vaheeksameid,” rääkis Aavo Olgo, kes pidi maailmameistrivõistlustel matile minema kohe kõige esimeses matšis. “Jalg ikka vähe värises küll, kui mati peale astusin,” muigas ta. “Veteranide MM oli minu jaoks esimene hästi suur maadlusturniir, suurvõistluse tunne tuli küll sisse, kui matile läksin.”
Kuuepäevase võistluse jooksul ligi neljakümmet kohtumist vilistanud Olgo sõnul anti kursustel osalenutele pidevalt tagasisidet. “Hindajad ütlesid, et nad tahavad kuue päeva jooksul näha meie arengut. Igal õhtul ja hommikul tehti kokkuvõte ning meile räägiti tehtud vigadest. Kui said aru, mida olid valesti teinud ja suutsid ennast parandada, olid nad rahul,” rääkis ta.
Maadluskohtunike kõrgeimat, olümpiakategooriat omava Peep Aroldi kõrval teise jõgevamaalasena rahvusvahelise kategooria kohtunikuks saanud Aavo Olgo ei soovi saavutatuga piirduda ning jätkab pürgimist kõrgemate eesmärkide poole. “Olen veel noor ja tahan ise areneda, et kuskile välja jõuda. Jätkan tööd kõige kõrgema taseme saavutamise nimel.”
i
MATI ALEV
