Kuus aastat tagasi Jõgeva gümnaasiumi lõpetades ei kujutanud Gerli Lokk ettegi, et temast võiks kunagi saada õpetaja. Paar aastat hiljem avastas Gerli enda jaoks programmi “Noored kooli”, mille abiga sai ta endale töökoha Lähte ühisgümnaasiumis, kus noor õpetaja tunneb end praegu nagu kala vees.
Pärast Jõgeva gümnaasiumi lõpetamist 2006. aastal juunis otsustas Gerli astuda Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteadust tudeerima. Õppimise käigus keskendus ta eesti filoloogiale. Selle eriala valis Gerli just seetõttu, et ta oli koolis eesti keele alal üsna tugev ning see õppeaine talle ka väga meeldis, kuid kindlat plaani elukutse omandamiseks veel polnud.
“Esialgu arvasin ülikoolis õppides, et võiksin hakata keeletoimetajaks. Samas sai üsna pea selgeks, et see töö oleks liialt rutiinne ja ei sobi mulle,” meenutas Gerli eriala leidmise plaane.
Pärast paari esimest ülikooliaastat leidis Gerli, et ainult akadeemiline haridus ja teoreetilised loengud, mis ülikoolis anti, jäävad tema jaoks väheseks. Tarvis oleks ka midagi praktilist läbi teha. “Kuulsin “Noored Kooli” programmist juba gümnaasiumi ajal, kuid ülikoolis õppides otsustasin selles ka kaasa lüüa,” rääkis Gerli.
Programmi kandideerimise protsess oli aeganõudev ning konkurss sinna pääsemiseks nii siis kui ka praegu üsna suur. Siiski tuli Gerli kadalipust ilusti läbi ning sai programmi sisse.
“Noored Kooli” annab kõrghariduse omandanud inimestele võimaluse saada selgeks pedagoogilise hariduse alustalad ning programmi raames viiakse läbi ka koolitusi, kus arendatakse mitmesuguseid õpetamismeetodeid.
“Noored Kooli” programmi üheks eesmärgiks on ka leida ideid, kuidas muuta haridust õpilasekesksemaks ja tundide andmist efektiivsemaks. Lisaks teadmistele jagamisele, aitab programm osalejatel ka õpetajana tööd leida.
Õpilased panid noore õpetaja kannatuse proovile
Aasta pärast programmiga liitumist sai Gerli Lähtele eesti keele ja kirjanduse õpetajana töökoha. “See töökoht tuli mulle täiesti juhuslikult. Üks programmis osalenud tuttav kandideeris Lähtele inglise keele õpetajaks ning uuris, kas sinna poleks tarvis emakeeleõpetajat. Selgus, et oligi tarvis ning nii ma siia tööle sattusingi,” rääkis Gerli.
Alguses oli töökoormus üsna väike, Gerli andis nädalas kuusteist tundi. Samas kulus tal tundide ettevalmistamiseks ikka päris palju aega. “Arvan, et töötasin alguses tõesti seitsekümmend tundi nädalas. Olin vahel isegi öösiti üleval, et jõuaks oma tunde piisavalt ette valmistada,” meenutas Gerli oma esimest tööaastat õpetajana.
Veel rääkis neiu, et alguses tundus õpetajatöö tõeline “õudukas”. Töö maht oli suur, verivärske õpetaja arvas, et ta ei suuda piisavalt töösse panustada, ei olnud kindlust, kas ta jõuab kõigi õpilasteni võrdselt.
Lisaks kõigele oli Gerli Lähtele tööle minnes alles 22 aastane ning tal tuli tunde anda ka kuuendas klassis, kus käivad lapsed olid jõudnud üsna õrna ikka ning kompasid noore õpetaja taluvuspiire. “Esialgu ei võtnud nad mind tõsiselt, pidin enese kehtestamiseks väga palju vaeva nägema,” meenutas Gerli ja lisas, et sellistes olukordades oli väga palju abi “Noored Kooli” programmi raames saadud enesekehtestamise koolitustest ning ka vanemate kolleegide nõuannetest.
Gerli meenutas, et õpetajaamet tundus talle esimesel tööaastal ikka äärmiselt keeruline, kuid esimese aasta ponnistustest hoolimata ei ole Gerli kriiti ja tahvlilappi nurka visanud ega muu ameti peale mõelnud. “Tegelikult on õpetajatöös positiivset palju rohkem kui negatiivset,” kinnitas ta.
Gerlit motiveerib võimalus avaldada mõju ja kujundada õpilaste maailmavaadet. Samas on õpetajatöö iga päev erinev, selles töös ei teki kunagi rutiini ja iga päev võib ette tulla ootamatusi.
Viimastel aastatel on jällegi üles kerkinud probleem, et õpetajaamet on Eestis äärmiselt alavääristatud. Õpetajaskond on vana, töötajad on peaasjalikult naised, reaalainete õpetajatest on puudus, töökoormused on suured ja palka makstakse ka naeruväärselt vähe.
Selle kõigega oli kursis ka Gerli, kuid kõik need probleemid teda ei takistanud. Samas lisas ta, et raha pärast kooli loomulikult ei maksa tööle tulla, sest selge on see, et selle tööga rikkaks ei saa. Veel rääkis ta, et motiveerivaks jõuks oli talle kindlasti väljakutsevõimalus, põnev töö ja väljavaade ise midagi ühiskonna parema tuleviku nimel ära teha.
Lähtel tööl veel vähemalt kolm aastat
“Noored Kooli” programmis propageeritakse ka uuenduslikke õpetamismeetodeid. Ka Gerli on nõus, et koolides tuleks rakendada erinevaid meetodeid, kuidas õpetatav aine õpilastele selgeks ja arusaadavaks teha.
“Ma hindan oma kooli, Jõgeva gümnaasiumi, väga, kuid siiski tuleb tõdeda, et seal õpetati peaasjalikult vaid kuulamise ja kirjutamise meetodil,” rääkis Gerli. Traditsioonilisele kuulamisele ja kirjutamisele lisaks on võimalik kasutada keele õppimisel skeeme ja jooniseid ning ka olukord läbi mängida.
Kui esimesel aastal töötas Gerli Lähte ühisgümnaasiumis väga väikese koormusega, siis nüüd, mil noor õpetaja annab seal tunde juba kolmandat aastat, on ajapikku ka koormus suurenenud. Lisaks eesti keele ja kirjanduse õpetamisele, annab Gerli viis tundi nädalas meediaõpetust ja on kuuenda klassi juhataja. Seda, kui kaua Gerli õpetajana töötada soovib, ta öelda ei osanud.
Programm “Noored Kooli”
*Haridusprogramm on ellu kutsutud selleks, et luua keskkond uue liidritepõlvkonna kujunemiseks, kes toovad positiivseid muutusi Eesti haridusse erinevates eluvaldkondades tegutsedes.
*Selleks valitakse igal aastal kandideerijate hulgast välja ca 30 tegusat noort erinevatelt erialadelt ning antakse neile väljakutse õpetada kaks aastat mõnes Eestimaa koolis, kus ambitsioonikas noor suudaks kõige positiivsema muutuse ellu viia.
*Paralleelselt tööga koolis toimuvad regulaarsed koolitused, kus lisaks õpetamisoskustele pööratakse suurt tähelepanu ka juhtimisoskuste arendamisele.
*Enne koolidesse minekut läbivad osalejad viienädalase intensiivse suvekoolituse. Kahe aasta jooksul saavad nad iga kahe nädala tagant mitmeid õpetamiskoolitusi, kokku 60EAP eest Tallinna Ülikooli õpetajamagistri aineid.
*Keskmiselt on “Noored Kooli” programmis konkurss seitse inimest kohale.
Lisainfo: www.nooredkooli.ee
EILI KOITLA
