Jõgevalt pärit 17-aastane Aleksander Karabtšuk, artistinimega Utoopia, tegi oma esimese muusikavideo. 11 aastat muusikaga tegelenud poisil on valminud üle 600 loo. Aleksandri sõnul ei jää see tema ainsaks videoks ja sügisel on oodata ka sooloalbumit.
Muusikavideo “Kõike ei saa” filmiti Endla rabas. Video monteeris Jevgeni Fridman, värvid pani paika Henri Keerutaja. Muusika tegi Otto ja miksis kokku Ivar Must. “Keegi pole mulle teadaolevalt Jõgevamaal varem videot salvestanud. Tahtsin midagi oma kodus ja siin lähedal luua,” rääkis noormees.
Muusikavideo jutustab loo sellest, kuidas inimesed tahavad seda, mida neil ei ole, ega märka, et kõige tähtsamad – sõbrad ja perekond – on nende ees. See on Utoopiale omane stiil ja mõtteviis: varjatud sõnum, arutlemine inimeste mõttelaadi üle.
Tunded muusikasse
Utoopia jaoks on räpp stiil, kus saab ennast välja elada. “Hakkasin juba noorena luuletusi kirjutama. Panen oma mõtted, tunded ja emotsioonid muusikasse,” selgitas artist. Aleksandrit tiivustab see, kui tema muusika kuulajatele meeldib. “See on väga hea tunne. Ma inspireerin ennast – see on minu asi ja see innustabki mind,” naeris noormees. Alguses kirjutas ta tekste iga päev. “Nüüd kirjutan vähemalt viis korda nädalas ja üks lugu tuleb kindlasti “sisse kirjutada”, st teen terve loo valmis,” jutustas poiss. Noorel muusikul on lindistatud lugusid 40 ringis. “Lindistamisega alustasin umbes kuus aastat tagasi sõbra pool. Mikrofon oli tal ise kokku meisterdatud. Lindistasime omaette, lahe oli, aga kvaliteet üsna halb. Siis kirjutasin räpparile nimega Feikii, tema juures salvestasin oma esimese kodustuudio loo. Tal oli hea varustus ning ta oskab produtseerida. Paksu Matus stuudios tegin päris esimese stuudiosalvestuse,” lisas ta.
Praegu on noor artist ennast sisse seadnud Ivar Musta stuudiosse. Seal salvestati ka esimese muusikavideo jaoks lugu “Kõike ei saa”. “Nüüd käin juba teist ja kolmandat lugu lindistamas. Ivar Must on muusikamaalimas tuntud nimi ja oskab nõu anda. Olen temalt saadud tagasisidega rahul.”
Jõgeval on hea esineda
Päris tihti võib Utoopiat näha laval oma crew-kaaslastega BacktoStoniast Priidu ja Eddmaniga. Näiteks 15. mail soojendasid nad Tallinnas Sinilinnu kohvikus Hollandist pärit maailmakuulsat artisti Blabbermouf üritusel Yo!Hoov!. 29. mail astus Utoopia BacktoStoniaga üles kodulinna Jõgeva Noortelt noortele kontserdil, kus nad olid peaesinejate Getter Jaani ja Risto Vürsti soojendajad. Utoopia naudib Jõgeval esinemist. “See on minu kodulinn, tahan, et siinsed inimesed saaksid minu loomingut kuulata. Siin on küll vähe elanikke, aga publik on suur. Mida rohkem mind vaadatakse, seda enam ma tahan neile esineda,” tunnistas noormees.
“Bändi nimi sündis pärast Priidu reisi Ameerikasse. Kui ta tagasi Eestisse jõudis, siis oli ju back to Estonia, aga Ameerika räpparite suus kõlab Estonia kui Stonia nii saigi nimeks BacktoStonia,” selgitas Utoopia muiates.
Tavaliselt esinetakse neli-viis korda kuus. Kuigi Utoopial on üksjagu esinemisepakkumisi, eelistab ta lavale minna koos oma rühmaga. “Mul on nendega palju lugusid. See oleks isekas, kui lähen üksi. Kui lähen Utoopiana lavale ja sõbrad on koos minuga, oleme üks meeskond. Sebime kõik – kolm on nagu üks,” kiitis noormees innukalt oma kaaslasi.
Ta tunnistas ka, et üksi on laval igav olla. “Hea, kui on keegi, kes annab mulle energiat, mida saan jagada inimestele lava ees.” Oma loomingule mõeldes tunneb Utoopia, et on algajast saamas muusikuks. “See, mis teen, on hea, aga veel on arenemisruumi. Olen muusik, kes teeb, mis meeldib.”
Tutvused loevad
Utoopia rääkis oma kogemustest, et noorel muusikul on lihtsam tegutseda tutvuste abil. “Nii on kergem alustada, kui kõrval on inimesed, kes suunavad ja aitavad. Alguses olin väike poiss, kes tahtis kuulsaks saada. Kõik kontaktid on saadud aastatega. Kõige tähtsam on perekond ja sõbrad, sealt saab kõik alguse ja seal peaks ka lõppema. Inimesed küll kuulavad mind ja neile meeldib, ent sõbrad ja vanemad on ikka kõige tähtsamad,” on ta veendunud. Noore artisti sõnul on Eesti räpp heal tasemel, aga võrreldes Ameerikaga ajast maas. Aga ta kinnitas, et see jõuab järele – kümne aastaga oleme seal, kus Ameerikas praegu ollakse. “Räpp on hobi, see peab südamest tulema, siis on see äge ja saab raha teenida. Nagu Genka, kes käis oma sõpradega esinemas ja tegi seda, mis meeldib. Nüüd on ta üks tuntumaid nimesid Eestis,” tõi noormees näite.
Räppmuusikud hoiavad omavahel tihedalt kokku. Biidimeistrid, sõnasepad, produtsendid – kõik on üks maailm, mis toimib koos. “Olen praegu ühe plaadifirma ukselävel, kuhu kuuluvad näiteks Chalice ja TommyBoy. Seal on tähtis sõpruskond ja koos tegutsemine, et muusika areneks,” lisas noormees.
Tema hinnangul peab räppartistil olema õnne, oskust ja kuulsust, siis on kerge läbi lüüa. Konkurents tema sõnul tihe ei ole, kui oled turul kõige parem, siis vääridki kuulsust. “Konkurents on ainult heade tegijate hulgas, siis jõuad kindlasti kuhugi.”
Meeldib rahulik stiil
Utoopia tunneb, et tema muusika on hea, seda kinnitavad ka kuulajad, ent samas tõdes noormees, et ta veel otsib ennast. “Mulle meeldib rahulik stiil, mind kõnetab maailmas toimuv. Sellest tahangi laulda,” ütles ta. Räppimine on raskem kui laulmine. Tuleb seada muusika, riimid ja panna rütm paika nii, et sõnum oleks arusaadav. Samas peab olema hea kõla, mis kuulajat köidab. “Räpist tuntud roppused ei ole muusikale hea. See on kuri räpp – mida vähem roppusi, seda parem. Näiteks möödunud sajandi 80. ja 90. aastate artistid ei ropendanud, vaid neil oli terav sõnavara. Proovin oma loomingus roppusi kasutada nii vähe kui võimalik,” rääkis Utoopia.
Artist on pannud tähele, et paljud noored on hakanud räppima. “Mõned saadavad mulle riime, loen läbi – olen nii mõnegi talendi leidnud, kes võiks sellega jätkata. Arvan, et praegusele populaarsusele Eestis pani aluse Suur Papa, kes teeb vana kooli räppi praeguste biitide peale. Ta teeb, mis meeldib, ja nüüd on ta üks tuntumaid artiste. Räppartistide elulugusid ja muusikajalugu uurinuna olen jälginud erinevate esinejate hoiakuid ja stiili. Ideaalne hoiak on teistest erineda, ükskõik, mille poolest,” on ta kindel.
Utoopia loodab sügisel anda välja oma esimese albumi, mis võiks kanda nime “Tere tulemast”. “Näitan kuulajatele, mis minu peas toimub. Pean veel palju lindistama, loodan, et saab sügiseks valmis. Praegu on kümnest plaanitavast loost sisse lauldud kaks. Töötan selle nimel. Tahan veel uusi lugusid ka kirjutada,” rääkis poiss lähiaja plaanidest.
Plaadile peaksid jõudma lood, mis panevad inimesi mõtlema. “Mulle meeldivad psühhedeelsed tekstid ja teemad, kus on varjatud sõnum.”
MARGE TASUR
