Lapsest saati aednikust ema tööd jälginud 18-aastane Erik Rüütel valis ema eeskujul Luua metsanduskooli maastikuehituse eriala. Samal alal osaleb ta Noore Meistri kutsevõistlusel ning peab seda huvitavaks ja loominguliseks ametiks.
Rüütli sõnul ei teadnud ta pärast põhikooli lõpetamist, mida soovib õppida ning läks seetõttu gümnaasiumi. Poole aasta järel leidis ta aga, et see pole tema jaoks. Õpitu tundus igav ja kuiv ning sel puudus tema jaoks eesmärk.
Niisiis võttis noormees ülejäänud pooleks aastaks aja maha, et mõelda, kelleks ta tahab saada ja mida elult soovib. “Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas mulle huvi pakkuma Luua metsanduskool,” jutustas noormees. “Kuna minu ema on aednik ja olen seda tööd lapsest saati kõrvalt näinud, siis otsuse langetamine eriala suhtes polnud raske –maastikuehitaja.”
Eriala plussideks peab Rüütel töö mitmekesisust ja võimalust tegutseda värskes õhus. Tema sõnul puutub maastikuehitaja kokku paljude töödega, nagu projekteerimine, kõnniteede rajamine, puude ja taimede hooldamine ning istutamine, müüride ladumine või erinevate aiavormide ehitamine. “Lisaks on töö väga loominguline ja seal on vajalik kujutlusvõime.”
Sooviks minna võistlema Brasiiliasse
Õppeaja jooksul on Erik käinud ka kahel võistlusel: eelmisel kevadel saavutas ta Luua kooli lahtistel kutsevõistlustel kolmanda koha, sel sügisel Räpinas peetud maastikuehitajate päeval pälvis aga koos oma võistluspartneriga kümne meeskonna seas võidu.
Tänavuseks Nooreks Meistriks hakkas Rüütel koos oma kaasvõistlejaga tõsiselt valmistuma neli nädalat enne võistlust, kui saadi kätte esialgne projekt. Seda aga, miks kutsemeistrivõistlusel osaleda, pole tema meelest vaja pikalt mõelda: see annab väga hea kogemuse, seal saab oma oskused proovile panna ja ennast teistega võrrelda.
Ka üks tema lähiaja suuremaid unistusi on seotud kutsemeistrivõistlustega, nimelt tahaks ta minna Brasiilias toimuvale ülemaailmsele WorldSkillsile. “Sellele eesmärgile olen valmis pühenduma täielikult terve aasta!”
Maastikuehitaja olgu loodusega sõber
Emaga koos on Erik juba väikesest saati mööda haljastusobjekte käinud ning ka kergemaid töid teinud. Viimastel aastatel on ta aga juba palju erialaselt ametis olnud. Suviti hooldab ta koduaedu ja niidab puisniite, kevaditi ning sügiseti lõikab viljapuid. “Minu leivanumbriks on olnud hekkide pügamine,” lisas ta. Samuti on Rüütel olnud neljanädalasel praktikal Karukäpa puukoolis.
Õppides ja töötades on ta aru saanud, et hea maastikuehitaja on see, kes soovib oma kätega midagi ära teha ning on oma erialale truu. “Ta peab oskama olla loodusega sõber! Kindlasti on maastikuehitaja kunstnik, kes loob väärtusi teistele kasutamiseks,” avaldas noormees arvamust.
Maastikuehitus on Rüütli sõnul võimas eriala, sest seda praktiseerival inimesel on olemas kõik vahendid, et luua midagi enneolematut ja ilusat.
Tal on plaanis pärast kooli lõpetamist asuda tööle, alustada kergematest objektidest ning praktiliste kogemuste omandamise järel võtta käsile keerukamad ja suuremad. Kindlasti kavatseb noormees jääda kodumaale ja kui hiljem soov ja huvi peaks tekkima, astub ehk ka ülikooli.
MERLE MUST
