Kasepää vallas tegutsev Nõmme köögiviljakasvatustalu plaanib olemasolevale tootmishoonele juurdeehitist, kus hakatakse hapendatud kurki õhukindlalt pakendama.
Köögiviljakasvatajatest perekond Anijago on juba ammused kurgikasvatajad, oma pere kasvuhooned on neil olnud juba 22 aastat.
Ostjad eelistasid hapendatud kurki
i
Vahepeal tekkis olukord, kus värske kurgi hind märgatavalt langes. “Isegi tavapärasest tunduvalt odavama hinna eest polnud kurke kuhugi realiseerida,” märkis köögiviljakasvatajast pereema Anne, tunnistades, et isegi prügimäele sai kurke viidud.
Juhtus aga nii, et Anijagodel olid mõned tünnid ning maja all ruumikas kelder. Sealt tekkis mõte hakata katsetama kurkide hapendamist. Alguses võeti selle kaubaga ette teekond Tallinna turule. Ostjatele kurgid maitsesid ning klientidelt saadi kaasa isegi tellimused järgmiseks hooajaks. Hea äriõnn ja otse ostjatelt kaasa saadud tellimused sünnitasid uusi ideid. Maja kõrvale ehitati korralik külm kelder.
Osteti ka jahutusseadmed ning suur hulk tünne. Lisaks keldrile rajati laohoone tühja taara hoidmiseks ja väike tootmishoone. Kõik see päädiski oma firma asutamisega, millel nimeks Nõmme Köögivili OÜ. Saadi ka luba toiduainetega tegelemiseks.
Vaevarikas käsitsitöö pani mõtted liikuma
i
Anne Anijago sõnul on kurkidega tegelemise juures kõige töömahukam nende pesemine. Alguses seisis keset tootmishoonet suur vann, mille juures kõik kolm pereliiget kurke pesid Hapenduskurk peab olema väga puhas, mõnda kurki tuleb väikese harjaga lausa puhtaks nühkida.
Kurke pesti külma veega, nii kannatas pesijate tervis.
Nii hakkasid mõtted liikuma selles suunas, et kurke peaks pesema masinaga. Võeti appi internet, mille vahendusel leitigi Lõuna-Eestist keegi, kes taolisi masinaid müüb. Masin oli pealegi universaalne, sest sobis ka teiste köögiviljade pesemiseks, kuid oli üsna kallis, makstes koos käibemaksuga 170 000 krooni. Nii asuti otsima võimalust toetuseks. Anne Anijago sõnul taipasid nad kiiresti, et pöörduda tasub just Leader-programmi poole.
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ja projektijuht Kaire Sardis tulid paberimajandusega seotud murede lahendamisel Anijagodele appi.
“Eelmisel suvel Leader-programmist saadud toetusraha abil ostetud köögiviljapesu masin on minu jaoks tõeline ime,” osutas Anne Anijago külaliste silme all käima pandud masinale. Kurke sinna veel panna polnud ja seetõttu pesti kartuleid.
“Nüüd on mul võimalus suvisel ajal ka puhata. Varem kulus kogu ilus aeg kurkide pesemisele. Käsitsi suutsime pesta umbes 150 kilogrammi kurki tunnis, masinaga saab pesta täpselt kümme korda rohkem,” rääkis Anne.
Maainimene peab leidlik olema
i
Pereema sõnul on nad viimasel ajal spetsialiseerunud rohkem ostetud kurkide hapendamisele. Varem oli neil endal kolm kasvuhoonet, kuid nüüd on neist alles vaid üks. Praegu kasvatab pere kogu müüdavast kurgikogusest ise viis-kuus, parema saagikusega aastal kuni kümme tonni.
Avamaakurki ostetakse suuremas koguses Lõuna-Eesti kurgikasvatajatelt. Peipsi ääres on spetsialiseerutud kasvuhoonekurkidele, kuid kasvuhoonele kuluv materjal muudab kurgi kallimaks.
Anne Anijago sõnul pole oluline, kas kurk on kasvatatud kasvuhoones või avamaal, tähtis on hoopis selle suurus. Eelistatud on väike kurk, mis ei lähe hapendades seest tühjaks.
Aastas turustavad Anijagod 30-40 tonni hapendatud kurki. Kurgid realiseeritakse hulgiladude ja turul tegutsevate vahendajate abil.
Anne Anijago lausus, et maapiirkonnas on tööd keeruline leida ja julgustas kõiki hakkajaid inimesi midagi omal initsiatiivil ette võtma. Perenaise sõnul on nemad oma pere jaoks sobiva tegevuse leidnud ning jäävad tulemusega igati rahule.
i
TOOMAS REINPÕLD
