Peaaegu kohe pärast Eesti taasiseseisvumist tõusetus Põltsamaa kandis küsimus sealse piirkonna omavalitsuste ühinemisest. Kuid ikka ja jälle takerdus selle idee elluviimine mõne osapoole vastuseisu taha. Enamasti on Põltsamaa piirkonda kuuluvaks loetud Põltsamaa linna, Põltsamaa valda ja Pajusi valda.
Nüüd on Põltsamaa linna ettepanekuga ühinemisläbirääkimiste alustamiseks nõustunud Põltsamaa vald, kuid Pajusi otsustas seekord asjaga mitte kaasa tulla. Ikka nokk kinni, saba lahti — ja vastupidi.
Seekord tahavad Põltsamaa vald ja linn korraldada paralleelselt Riigikogu valimisega rahvaküsitluse, et selguks, kas rahvas ühinemisplaani toetab. Miks Pajusi vald ei soostunud selleteemalist rahvaküsitlust läbi viima? Ehk kardetakse, et äkki toetabki enamik hääletajatest ühinemist? Vallavolikogul on küll seadusest tulenev õigus ühinemise küsimuses iseseisvalt otsus langetada, kuid kui enamik Pajusi valla rahvast oleks ühinemisplaani toetanud, olnuks vallavolikogul üliraske kui mitte võimatu öelda vallakodanikele, et meie teie arvamust ei aktsepteeri.
Samas pole saladus, et Pajusi vald jaguneb tegelikult kahe tõmbekeskuse — Põltsamaa ja Jõgeva — vahel.
Oleks siiski oodanud, et ka Pajusis viidaks läbi piirkonna omavalitsuste ühinemist käsitlev rahvaküsitlus. Nii oleks saanud lõpetada spekulatsioonid teemal, kas Pajusi valla rahvas soovib Põltsamaa valla ja linnaga ühineda või mitte. Ehk tasuks küsida rahvalt arvamust Pajusi valla edasise saatuse kohta Europarlamendi valimistel, mis toimuvad enne järgmisi kohalikke valimisi?
Ühinemise vastastel ei ole mõtet välja tulla kulunud väitega, et mitme vaese omavalitsuse liitmisel ühte rikast omavalitsust ei teki. Ühte rikast ei teki, aga üks senistest oluliselt tugevam ja paremini toimiv omavalitsus tekib päris kindlasti. Sellele võisid saada kinnitust need Põltsamaa piirkonna kolme omavalitsuse esindajad, kes külastasid eelmisel aastal Tapa, Suure-Jaani ja Türi ühinenud omavalitsusi. Rääkides Tapa vallaga ühinenud endise Lehtse valla inimestega, tunnistasid nad, et on ühinemise tulemustega väga rahul. Ühisvallad on suutnud teha senisest hoopis tõhusamaid investeeringuid, kusjuures neid on tehtud ka kaugematesse piirkondadesse. Samas pole ühinenud omavalitsustes suletud ühtki kooli ega lasteaeda.
Kindlasti ei saa vähemalt Põltsamaa piirkonnas öelda, et ühinemisega kaasnevaid plusse-miinuseid pole piisavalt vaetud. Paljude aastate jooksul on Põltsamaa kandis sellel teemal korraldatud mitmeid uuringuid.
Ekspoliitik Margus Leivo ütles välja mõtte, et meil puudub teaduslik analüüs omavalitsuste liitmiseks. Selline mõtteavaldus sunnib küsima, kas endiste külanõukogude baasil tekkinud omavalitsuste loomiseks oli olemas teaduslik põhjendus?
Eelmisel sügisel ütles ühe maineka ettevõtte juht välja, et kui me tahame jätkuvalt üleval pidada sama suurt avalikku sektorit, nagu see Eestis praegu on, tuleb meil hakata taotlema kusagilt fondidest eraldi raha. Praegune vananev elanikkond, murettegevalt suur töötute hulk, riigist lahkuvate tööealiste inimeste arvukus ja võrdlemisi madalatelt palkadelt laekuv maksuraha endisel viisil jätkata ei võimalda.
Ammu teada rusikareegel on, et vald, kus vallavalitsus ise on kujunenud üheks olulisemaks tööandjaks, tuleb likvideerida. Vallavalitsus peab asuma keskuses, kust inimene esmatasandi teenused kätte saab.
i
TOOMAS REINPÕLD, ajakirjanik
