Tuleva aasta jaanuaris saab Viljandis teoks XIII harrastusteatrite riigifestival. Jõgevamaad esindavad seal suisa kaks lavastust: Pajusi teatri “Ninasarvik” ja Põltsamaa kultuurikeskuse näiteringi Kuukatsujad “Umbsõlm”.
Kui varem valiti riigifestivalile pääsevad lavastused välja maakondlikelt ülevaatustelt, siis viimasel ajal on Eesti Harrastusteatrite Liit (EHL) läinud teist teed. Trupid, kes soovivad festivalile kandideerida, saadavad oma lavastuste videosalvestused harrastusteatrite liidule ja ekspertide komisjon teeb nende hulgast valiku.
Jõgevamaalt riigifestivalile kandideerijatest näis varasemate festivalide tulemuste põhjal enim potentsiaali olevat Tabivere harrastusteatri lavastusel “See, kes avab ukse”, mis tunnistati mai alguses Põltsamaal toimunud Tartu- ja Jõgevamaa harrastusteatrite festivalil Mõhu 2013 Jõgevamaa parimaks lavastuseks ning pälvis augustis Väike-Maarjas toimunud üle-eestilisel külateatrite festivalil laureaaditiitli. EHLi ekspertide komisjon eesotsas VAT Teatri kunstilise juhi Aare Toikkaga otsustas aga videosalvestiste põhjal teisiti ja nii pääsesid riigifestivalile hoopis Põltsamaa Kuukatsujate “Umbsõlm” ja Pajusi teatri “Ninasarvik”. Esimene põhineb Mats Traadi jutustusel, teine rumeenia-prantsuse absurdiklassiku Eugene Ionesco näidendil.
“Keiu Kessi dramatiseeritud ja lavastatud “Umbsõlm” jäi meelde selge lavastajamõtte ja kauni lõpukujundiga,” ütles Aare Toikka. “Ilmselt mitte väga suurte kogemustega trupp esitas targa lavastaja juhtimisel Mats Traadi lugu veenvalt, teades igal ajahetkel, mis asja nad ajavad.”
Tarmo Kruusi lavastatud Eugene Ionesco “Ninasarviku” puhul sümpatiseeris mulle see, kuidas näiteseltskond väga raske materjali tänapäevaselt kõlama pani. Ka Sartre’it, Mrožekit, Beckettit — kui mõnda Ionesco “kaasteelist” nimetada — on minu meelest tänapäeval väga raske teha, sest inimeste metafoorimõistmine aina lahjeneb või teiseneb. Pajusi teater ajas rumeenia/prantsuse näitekirjaniku abil “eesti asja” minu jaoks intelligentsel moel.”
Viimane etendus ei osutunudki viimaseks
Nii Põltsamaa Kuukatsujate lavastaja Keiu Kess kui ka Pajusi teatri lavastaja Tarmo Kruus tõdesid, et olid oma lavastuse riigifestivalile pääsemise uudist kuuldes rõõmsalt üllatunud.
“Me ei jõudnud oma lavastust enne kevadist Mõhu festivali ju päris valmiski, sest meie kanda olid ka festivali korraldaja kohustused,” ütles Keiu Kess. “Üksnes korraldajarolliga me siiski piirduda ei tahtnud, vaid läksime festivalilavale “Umbsõlme” veidi lühendatud variandiga.”
Päev pärast riigifestivalile pääsemise uudise teatavaks saamist istus Põltsamaa trupp koos ja arutas, mida lavastusega festivalini jäänud kuude jooksul veel ette võtta. Lavastus koosneb lühikestest maaelustseenidest, mille keskmes on naisõpetaja, kellel ripuvad veskikivina kaelas joodikust abikaasa ja rahva poolt antud koolimatja tiitel: koolid, milles ta töötanud, on üksteise järel kinni pandud.
“Meil on plaan lavastuse mõned stseenid ümber tõsta ja kaks pilti, mis esialgu ajapuudusel kõrvale jäid, juurde lavastada,” lisas Keiu.
Pajusi teater sai teate “Ninasarviku” riigifestivalile pääsemisest päev pärast seda, kui nad tükiga koduses Pajusi rahvamajas enda teada viimase etenduse olid andnud ja lavastuse lõpupeogi ära pidanud.
“Valmistusime juba lavakujundust ja rekvisiite kokku pakkima ning neid asju, mis laenatud, omanikele tagastama,” rääkis lavastaja Tarmo Kruus. “Siis aga selgus, et kogu seda kraami läheb veel vaja.”
Pajusi trupp oma tükki riigifestivali tarvis ümber tegema ei kavatse hakata, sest pikk ja pingeline lavastusperiood on korra juba läbitud ning pole mõtet seda korrata.
“Oleme selle materjali “sees” olnud juba jaanuarikuust peale ja lavastuse päris hästi “jooksma” saanud. Nüüd püüame selle ainult “soojana” hoida. 5. oktoobril mängime seda näiteks Mustvee kultuurikeskuses,” ütles Tarmo Kruus. Tema sõnul hakatakse “Ninasarviku” käigus hoidmise kõrvalt ka juba uue tüki proove tegema, aga selle pealkirja ei tahtnud ta veel avalikustada.
Ninasarvikud ja poliitika
Pajusis on tegelikult pikad teatritegemise traditsioonid, ent praegune trupp on seal tegutsenud selle aasta algusest ja “Ninasarvik” oli nende esimene lavastus.
“Kui esimeses proovis teksti lugema hakkasime, venisid näitlejate näod ikka üsna pikaks, sest keegi ei saanud millestki aru,” meenutas Tarmo Kruus. “Ent lõpuks jõudis kõigile kohale, et see näidend on ainult pealtnäha elukauge, tõsisemalt süvenedes osutub see vägagi eluliseks, vaatamata sellele, et on kirjutatud 55 aastat tagasi.”
Lavastuse ühed olulisemad rekvisiidid on rohelised sarved. Need aitavad markeerida inimeste järkjärgulist muutumist ninasarvikuteks. Sarved pärinevad teatritarvete poest ostetud viikingikiivritelt. Kui lavastaja müüjale seletas, et sarvi on vaja ninasarvikute jaoks ning järgmisena veel rohelist aerosoolvärvi küsis, pärinud müüja ettevaatlikult, et kas see, mis lavastajal teoksil on, on kuidagi seotud Keskerakonnaga.
“Sama jõuti mult enne “Ninasarviku” esietendust veel mitmel korral küsida. Pärast enam mitte, sest siis sai kõigile selgeks, et me ei tee otseselt poliitilist teatrit ega taha Keskerakonda ei ülistada ega ka tümitada,” rääkis Tarmo Kruus.
Ühtekokku valiti 10.-12. jaanuarini toimuvale riigifestivalile välja 13 lavastust. Saaremaa truppide lavastusi on nende hulgas suisa kolm, kahe lavastusega on esindatud peale Jõgevamaa ka Järvamaa ja Tallinn, ühe lavastusega Viljandimaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa ja Hiiumaa. Õige mitu maakonda ei saa aga festivalile saata ühtegi lavastust.
Aare Toikka sõnul oli seekord riigifestivalile esitatud tööde hulgast valikut teha väga raske, sest võrdsel heal tasemel töid oli palju.
“See on muidugi rõõmustav, sest minu meelest on Eesti harrastusteatri seis väga hea. Eriilmelist teatriesteetikat leidub, head näitlejamängu on, lavastajamõtet jagub. Rõõmustab ka see, et juurde tuleb uusi tegijaid,” ütles Aare Toikka.
RIINA MÄGI
