«Õhtul läks tuul tugevamaks ja kella kümne paiku hakkas järvejää hirmsa kolina ja mürinaga kaldale tulema. Maa vappus, majad värisesid. Kui selline mass jääd võtab suured kivid kaasa ja hakkab kaldale paiskuma, siis on nagu maavärin. Jää aina kuhjus ja kuhjus. Kui lõkkease ja varjualune oli juba jääkamakate all ja kõrgete mändideni oli vaid mõni meetrit jäävaba ruumi, mõistsin, et asi on väga tõsine. Jää oleks puud nagu pilpad maha murdnud ja need mu maja katusele langetanud. Hakkasime paremaid asju majast välja tassima, siis helistasin hädaabinumbrile,» meenutas talu vanaperemees Kalev Kalme õudustäratavat aprilliööd.
Peipsi-äärses Ninametsa talus on Kalevi esivanemad elanud vähemalt paarsada aastat.
Kes tahab jääd osta?
Seitsmekümnendatel ehitati vana, selle kõige järvepoolsema hoone asemele uus maja. Nüüd oligi see elamu kõige suuremas ohus. «Kui tuul poleks ennast pööranud, oleks jää maja laiali lükanud. Sihukest laviini pole siinkandis juba ammu olnud. See oli vist viiekümne kaheksandal, kui meile jäämägi lausa õue tuli. Jäi vaid mõni samm enne meie elamist pidama, kuid Omedus, Kasepääl, Tihedal ja Rajal ajas jää õige mitu sauna ja lauta laiali,» pajatas perenaine Linda.
«Loodus tahtis vist visata meile aprillinalja, kuid õnneks jäi viimasel momendil pidama. Nüüd pane või Vooremaasse kuulutus, et kes tahab jääd osta. Talule oleks see nagu väike alternatiivne tulu, tõenäoliselt pole mul endal kala jahutamiseks tänavu jääd vaja. Ega need jäämäed enne maid ära ei sula. Mais läheb võrgupüük kuni sügiseni keelu alla ja meie kevadine kala ja palk jääb saamata. Nii jääme pankrotti,» jäi elukutseline kalur Kalme tõsiseks.
Kivid veeti õmblusvabriku vundamendi täiteks
Selle nädalaga on jäämägi küll veidi madalamaks jäänud ja mõned raskemad kivirahnud on kuhila otsast madalamale vajunud, kuid veel eilegi sillerdas päikese käes vähemalt viie-kuue meetrit kõrgune mägi.
Üheks põhjuseks, miks rüsijää Mustvee ja Omedu ümbruses järvest nõnda kaugele jõuab, peab rannarahvas nõukogudeaegset hoolimatust. Tollal, kui Jõgeva Remondi- ja ehitusvalitsus Mustvees õmblusvabriku Marat suuri hooneid ehitas, hakati maja vundamendi täiteks Peipsi kaldalt kive tooma.
«Vanasti pidasid suured kaldarahnud jääd kinni. Nüüdseks on need õhku lastud ja ära veetud. Mäletan, kuidas mu ema nuttis ja palus asjamehi, et nad meie maja juures kive ei õhiks. Öeldi küll, et ega maja kokku ei vaju, kleepige vaid aknaklaasid lintidega kinni, nagu sõja ajal tehti. Viimaks jäeti meid siiski rahule ja meie krundi peal on kivid alles. Enamjaolt ongi need meid järvejää eest hoidnud,» arutles Ninametsa talu peremees. Ronis jääkuhila otsa ja vaatas kaugemal sinavat Peipsit. Vana kalur ootab, et pääseks järvele kala nõutama.
ARDI KIVIMETS
