Just sellist pealkirja kandis 6. mail 2008 ilmunud artikkel, millega seletati lahti lehe nime saamise lugu, sest mitte alati pole maakonnaleht Vooremaa kandnud praegust nime.
Maakonnalehte hakati Jõgeval välja andma 1949. aastal, kui moodustati Jõgeva maakond ja leht sai nimeks Kolhoosnik. Seda nime loomulikult 1980ndate lõpul tagasi ei tahetud, kuid sootuks uue nime andmisest ei tahetud Tallinnas kuuldagi.
Miks Kolhoosnik?
Kolhoosnikust sai Punalipp peamiselt Hruštšovi-aegse majanduse juhtimise ümberkorraldamise tõttu, kui moodustati territoriaalsed tootmisvalitsused. Nii korraldati ümber ka kohalikud ajalehed. „Millegipärast kadusid sel ajal kõigi ajakirjandusväljaannete nimedest viited kolhoosile või kolhoosnikele. Uus nimi anti lehele Tallinnast. Kohalike arvamusi küll küsiti, kuid neid ei arvestatud. Nii ilmuski 15. mail 1962 Punalipp nr 1, mis kandis alapealkirja „EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu ajaleht Jõgeva Territoriaalse Tootmisvalitsuse juures“.
Tegelikult jäi ajaleht ja selle toimetus ikka endiseks. Ei läinud aastatki, kui leht sai oma järjepidevuse tagasi. „14. märtsil 1963 ilmunud Punalipu ilmumisandmetes on kirjas: nr 32 (2197), XV aastakäik,“ kirjutas Herbert Sööde 2008. aastal.
Ajal, kui Eesti hakkas end üha hoogsamalt suurest Nõukogude Liidust lahti rebima, hakati taotlema ka mitmete kohalike lehtede endiste nimede taastamist. Kui Sakala ja Pärnu Postimees võisid 1988. aastal jälle ilmuda nii nagu ikka, siis unistasid ka Jõgevamaa inimesed oma lehest, mis võiks kanda muud nime kui toonane Punalipp. Siinkohal vajab märkimist tõik, et uue nimega lehed ilmusid üsna järsku. Nii sai Kolhoosnikust üle öö Punalipp, kusjuures ühtegi infokildu või teadet selle kohta varem lehes ei avaldatud.
Sõna või Teataja
Esimest korda julgeti nimevahetusest rääkida 19. juulil 1988. Peamiseks põhjuseks toodigi tõsiasi, et rajoonileht vajab nime, mis näitaks lugejale, mis piirkonna lehega on tegemist.
Nii saigi alguse nime otsimine. Toona olid lugejad võrdlemisi aktiivsed ning tulid üleskutsega kaasa.
Näiteks 9. juuli 1988. aasta lehes kirjutas Merle Haosaar: „Pakun omalt poolt Jõgeva ajalehe uueks nimeks „Vooremaa Sõna“ või „Vooremaa Teataja“.
Kuid pakkumisi oli veel. K. Nurme saatis toimetusse järgmise kirja. „Mustvee linna RSN Täitevkomitee endise töötajana teen ettepaneku nimetada edaspidi meie rajooni lehte „Vooremaaks“, sest ta kajastab kogu Vooremaa elanikkonna elu ja probleeme.“ Seal all ilmus toimetuselt nupuke, mis kirjutas järgmist: „Kuremaalt tuli pakkumine hakata meie rajooni ajalehte nimetama „Jõgeva Põllumees“. Keegi toimetuse rahvale elamis- ja tegutsemisjulgust sooviv eestlanna Mai pakub lehe nimeks „Vaiga Teataja“.“
Äkki hoopis Postimees?
- juulil 1988 kirjutas toimetusele kirja Sirje Ali. „Et töötan sidejaoskonnas, on meeldiv vaadata uue nime ja kujundusega ilmuvaid rajooniajalehti. Ja eks lugemistki ole nüüd rohkem ja huvitavamalt kui varem. Eriti meeldivad on „Sakala“ ja „Pärnu Postimees”.
Kui pole plaanis Jõgeva rajooni piire muuta, sobiks ka meile oma „Postimees“. Olgu ta siis „Jõgeva Postimees“ või „Voore Postimees“. Ajaleht toob ju meile kõike nii minevikust, olevikust kui ka tulevikust ja minu arvates sobib „Postimees“ selleks ikka kõige rohkem“.
Siinkohal tuleb vahemärkusena täpsustada, et uue kujunduse ja nimega lehtede all pidas Sirje Ali silmas Punalippe, mis ilmusid laupäeviti värvilisena. Olgugi et leht ise oli mustvalge, olid nii esimene kui ka tagumine külg värvilised. Leidus nii siniseid, rohelisi kui ka näiteks roosasid lehti, kus sama tooni said ka lehes ilmunud fotod.
Kuid kirja saatis ka koduloohuviline Ülo Pärn, kes pakkus nimedeks „Vaigamaa Sõnumid“, „Jõgevamaa Sõnumid“ ja „Jõgeva Sõnumid“.
Üks põnevamaid samast lehest pärit ettepanek oli muuta Punalipp Paunvereks. „Eestimaal teab igaüks, kus kohal on Paunvere. Oskar Luts on Paunverega ju Jõgeva rajooni kuulsaks teinud. Miks mitte võiks siis ka rajooniajaleht kanda „Paunvere“ nime,“ märgitakse kirjas.
Ülo Pärna mõtted tekitasid aga mõtteid teisteski. Nii kirjutas Hillar Ümar 1. novembri sama aasta lehes loo, mis kandis pealkirja „Veel nimedest“.
Kindlasti mitte Paunvere
„Nimevaliku üks põhikriteeriumiks on teatavasti kohaseos. Siiamaani on nn. nivelleerimise ja massihüpnoosi ajastu ajalehe nimede muutmisel sellest põhimõttest rangelt kinni peetud. Viljandi rajoonil on „Sakala“, Rakvere omadel „Viru Sõna“, haapsallastel „Läänlane“ jne. „Punalipu“ puhul kõiki rahuldava kohaseose leidmise on tublisti raskem. On ju rajoon geograafiliselt ja ajalooliselt üsna ebaühtlane. Seetõttu arvan, et põltsamaalased, kelle linn on kunagi olnud Liivimaa kuningriigi pealinn ja millel on suured ajaloo- ning kultuuritraditsioonid, ei taha kuidagi praeguse vabamõtlemise- ja olemise ajal nõustuda rajoonilehega, mille nimi on „Paunvere“, nagu pakutakse „PL“ nr 87. Ka Vooremaa ja muistse Vaiga äranimetamisega jääksid märkimisväärsed alad diskrimineeritud olukorda.
Seetõttu arvan, et niikaua, kuni püsivad praegused rajooni piirid, tuleks lahti öelda kohaseose põhimõttest ja panna lehele uut tüüpi nimi. Näiteks „Meie Elu“. Mingil juhul ei saa alahinnata ka miilitsamajor Ülo Pärna pakutud „Jõgeva Sõnumeid“ või „Jõgeva Teatajat“. Jõgevat tuleks siis mõista rajoonipealinna ja toimetuse asukoha tähistajana.
Samas kostab arvamusi, et võib-olla Jõgeval polekski tarvis lehe nime muuta, sest siinmail ju traditsioonid puuduvad ja vanaga ollakse juba harjunud. Arvan, et siiski tuleks, sest see oleks meie omapoolne samm n-ö tagala järeletõmbamisel rindele,“ märkis Ümar oma kirjas.
Kuna toona anti lehe nime vahetamine lõpuks kohaliku partei rajoonikomitee otsustada, pikendati arvamuse avaldamist 1988. aasta lõpuni.
„Partei rajoonikomitee büroo eelmisel istungil arutati rajoonilehe nime muutmise küsimust. Avaldati arvamust, et vähegi asjalikumad nimed võiks veel kord „Punalipust“ koondatuna läbi lasta.
Vaid hoopis Vooremaa
Otsustati anda kuni käesoleva aasta lõpuni rajooni elanikele võimalus teha veel nime suhtes ettepanekuid ning võimaldada avalikult otsustada, milline saaks olema rajoonilehe uus nimi. On tingimus, et selles ei oleks rohkem tähti praegusest. Sobiva nime mitteleidmisel jääb ajaleht ka edaspidi ilmuma „Punalipu“ nime all.
Niisiis seni väljapakutud: „Vooremaa Sõna“, „Vooremaa Teataja“, „Jõgeva Teataja“, „Vooremaa“, „Jõgeva Põllumees“, „Vaiga Teataja“, „Paunvere“, „Vaigamaa Sõnumid“, „Jõgeva Sõnumid,“ „Jõgeva Postimees“, „Voore Postimees“, „Postimees“, „Meie Elu“, „Voorte Hääl“, „Kaja“, „Kodupaik“, „Oma Sõna“, „Töörahva Tõde“, „Vaba Maa“, „Oma Maa“, „Vaba Sõna“ ja „Argipäev“,“ kirjutati siis toimetuse poolt.
„10. jaanuaril 1989 avaldati lehes hääletustalong, kus oli kirjas kümme enam pakutud nime. Üks lahter oli jäetud omapoolse nimevariandi jaoks.
Toimetusele tuli tagasi 820 talongi, see oli lehe 17 000-list tiraaži arvestades tagasihoidlik arv,“ märkis Herbert Sööde kriitiliselt oma 2008. aasta artiklis.
Tulemused olid järgmised: Vooremaa — 224, Kodupaik — 194, Meie Elu — 60, Punalipp — 50, Põllumees — 49, Kaja — 42, Oma Sõna — 38, Kiir — 36, Jõgevik — 24.
- aasta 2. veebruaril vaeti lehes taas nimeteemat. Toona kirjutas Gunnar Isotamm artiklis „„Vooremaa”?” et küsitlus näitas, et enim pooldati just Vooremaa nime. „Ometi jättis büroo ka seekord lõpliku otsuse tegemata. Büroo liige, Lustivere kolhoosi esimees Hendrik Allsaar pidas vajalikuks viidata, et Põltsamaa kandi rahvas ei lepi „Vooremaa” nimega. See nimi ei iseloomustavat kogu rajooni, vaja oleks teist, neutraalsemat,” kirjutas Isotamm.
„Üldjoontes on lugu selles, et sellist nime, millega rahulduks kogu praeguse Jõgeva rajooni territooriumi elanikkond, vaevalt keegi suudab välja mõelda. „Kodupaik”, „Teataja” jt taolised nimed Jõgeva rajooni omapära täielikult üldistada ei suuda. Küll aga tuleks sellega toime „Vooremaa”, üks kirkamaid nimesid, mida mõned peavad kahjuks kitsalt lokaalseks ja seega sobimatuks,” avaldas Isotamm oma artiklis arvamust.
Autor märkis, et lehelugeja Aksel Prii põhjendas Vooremaa olulisust üsna selgelt. „Vooremaa on geograafiline piirkond, mis pinnavormide poolest ainulaadne Eestis ja seostub igale eestlasele, kes koolis geograafiat õppinud, kõigepealt Jõgeva rajooniga. Seega on ta meie paikkonna sümbolnimeks. Aga mis sobiks veel paremini ajalehe nimeks kui paikkonda iseloomustav sümbol? Keegi ei mõtle ju nii lihtsameelselt, et „Vooremaa” nime all esitatakse ainult voorte piirkonna uudiseid. Vooremaa on Jõgevale ehk isegi sünonüümiks. Jah, „Vooremaa” peaks sobima. Nõnda arvatakse samuti Jõgeva Tarbijate Kooperatiivist saadetud 51 töötaja allkirjaga kirjas. Kuremaa sovhoositehnikumi Rahvarinde tugigrupp korraldas küsitluse majandi töötajate seas. Enamik oli „Vooremaa” poolt. Sama selgus ka Palamuse rahvarindlaste küsitluse põhjal,” vahendas Isotamm.
Pärast pikki vaidlusi ja selgitamisi sai üks kindlaks: Vooremaa on nimi, mida võiks maakonnaleht kandma hakata.
Nii potsataski 6. mail 1989 esimest korda lugejate postkasti Vooremaa, mille päise kujundas Tiina Soo, kes oli teinud ka Punalipu viimase, 1981. aasta päise.
Loos on kasutatud nii Kolhoosniku, Punalipu kui ka Vooremaa arhiivimaterjale.
KERTTU-KADI VANAMB
