Apteegiäri omandipiirangud on kui kordus taastuvenergia toetuste heldest tõstmisest: riigikogus susserdades tehtud, üks kasusaaja, kinni maksavad lihtsad tarbijad.
Möödunud nädalal juhtus Eestis haruldasi asju. Kümneid kordi Keskerakonna ja Edgar Savisaare valimiskampaaniate ettevalmistamises osalenud Paavo Pettai andis kohtu ees tunnistusi, mida veel aasta-paar varem poleks keegi oodanud: kuidas Šveitsist tundmatu päritoluga raha kanditi, kuidas ebaseaduslikke annetusi pesti, kuidas Tallinna maksumaksja raha eest poliitreklaame tehti.
Vaid päev varem päädis kasutult miljoneid neelanud ja veel vähemalt 10 miljonit nõudev riigi tarkvarasüsteemi ebaõnnestunud hange sellega, et kõrge ametnik, sotsiaalministeeriumi kantsler ütles, et tema vastutab. Oleks võinud muidugi poliitikuid süüdistada nagu seda tegi endine asekantsler või öelda, et tema ministeeriumisse saabudes oli rong juba läinud, aga ei teinud nii.
Mõlema juhtumi sisu on ebameeldiv, aga ühelt poolt on meil nüüd rohkem lootust, et enne altkäemaksu andmist ja võtmist mõeldakse senisest enam karistuse vältimatuse peale ning teisalt levib ehk ametnike seas komme vähem hämada.
Kõik ei ole siiski ideaalne. Tänu sellele, et Benu apteegiketi omanik Tamro Eesti OÜ, mis kuulub Saksa kontserni, pöördus valitsuse poole üsna järsus sõnastuses kirjaga ja ähvardas riikidevahelise investeeringute kaitse lepinguga, oleme pidanud uuesti lähemalt uurima kahe aasta eest napilt enne riigikogu valimisi seadustatud ja 2020. aastal rakenduvaid apteegiäri omandipiiranguid. Avanev pilt meenutab mõnda Eestist oluliselt korruptiivsemat riiki.
Ravimiseaduse muudatuse kohaselt peavad aastaks 2020 olema Eestis apteekide enamusomanikud proviisorid, kuid ühelgi neist ei tohi olla seejuures osalus enamas kui neljas apteegis. Ravimite hulgi- ja jaemüüjad peavad olema omavahel lahutatud. Seaduse täitmine tähendab sisuliselt sadade apteekide sundvõõrandamist.
Üks riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ütles olukorda kommenteerides otsesõnu seaduse mõju üle muret avaldama tulnud ärijuhtidele, et kõik teavad, et fiktiivselt proviisorite nimele apteeke vormistades on võimalik piirangust mööda hiilida ja asi läheb takistusteta edasi – ärge muretsege, saate ju aru küll, kuidas see käib! Sama rahvasaadik hääletas mõistagi piirangute poolt.
Paljus meenutab ravimiäri omandipiirangute seadus kümmekond aastat tagust riigikogu menetluse käigus üliheldeks tuunitud taastuvenergia toetuste juhtumit. Ka siis tehti seadus lõplikult valmis riigikogus, eemal ametnikest ning käsikäes võimekate lobistidega ning ka siis oli võimatu üheselt osutada süüdlasele, sest vastutus jagunes sisuliselt kõigi fraktsioonide vahel. Tulemuseks oli tavaliste tarbijate kulul tehtud kingitus väikesele ärimeeste rühmale, mis kestab siiani.
Ka apteekide omandipiirangute mõju on kogu vastupidisest sõnumiseadmisest kasulik eelkõige suurimale turuosalisele, kelleks on Margus Linnamäe Magnum Medical ja tema koostööpartnerid. Kui mitte muud, siis kujutavad need piirangud juba enne jõustumist kindlat kaitset uute turuletulijate vastu.
Väga raske on ette kujutada, et reaalselt leidub Eestis mitusada proviisorit, kes otsustavad ettevõtjaks hakata, äririski võtta ja korraga müüki tulevatest apteekidest enamuse ära osta. Juba proviisorite soliidne keskmine vanus muudab selle pehmelt öeldes kahtlaseks. Kui senisest kas tegelikult või formaalselt oluliselt killustatum turuolukord aga tekib, siis tuleb ruttu langenud efektiivsuse kompenseerimiseks tõsta seniseid rangeid juurdehindluse piirmäärasid, võimalik ka, et maksumaksja taskust lausa peale maksma hakata erinevate investeeringu- ja muude toetuste näol.
“Kehtivas seaduses sisalduvad niinimetatud omandipiirang ja vertikaalse integratsiooni keeld on konkurentsi (juba) kahjustanud, külmutades apteegituru suures osas sellisena, nagu see eelmiste asutamispiirangute riigikohtu poolt kehtetuks tunnistamise hetkel oli,” tõdes konkurentsiamet. “Samuti puudub meil veendumus, et apteegireformi lõpliku jõustumise korral konkurentsiolukord paraneks.”
Väga selge jutt, kui selle tunnistamine seaduse parandamise läbi ainult paljusid poliitikuid piinlikku seisu ei paneks.
ANVAR SAMOST
