Jõgevamaa Nõustamiskeskuse projektijuhi Maire Püssi sõnul vajab keskus eurorahadega toetatava õppenõustamis- ja karjääriteenuste programmi rakendamiseks kohalike omavalitsuste abi.
Euroopa Liidu programmidest on praegu pooleli karjäärinõustamise programm ehk karjääriteenuste viimine koolidesse ja omavalitsustesse, muutmaks selle teenuse paremini kättesaadavaks, samuti õppenõustamissüsteemi arendamine, parandamaks erivajadusega, sh ka andekate laste väljaselgitamist ja toetamist läbi tugisüsteemide loomise lasteaedades ja koolides. Kogu Eesti peale on mõlemaid rahasid kuni 2011. aastani 35 miljonit krooni, see jaguneb maakondade ja Tallinna linna vahel. Järgmiseks aastaks saab Jõgevamaa Euroopa Liidu arvelt õppenõustamisraha 245 125 krooni.
Mittetulundusühingul pole sadu tuhandeid
Õppenõustamissüsteemi raha jagatakse 4- kuni 18-aastaste laste arvu järgi maakonnas. Karjääriteenuseid pakutakse 9. ja 12. klassi õpilastele
Jõgevamaa Nõustamiskeskuse projektijuhi Maire Püssi sõnul on aga Euroliidu rahadega selline seis, et kõik tegevused tuleb läbi viia, kõik kulud tasuda ning väljamaksetaotlustega saab hiljem koordineerivast asutusest raha tagasi küsida.
“See tähendab tohutut paberimajandust. Rahad tulevad parimal juhul 3-4 kuulise intervalliga tagantjärele. Mittetulundusühingul (MTÜ) Jõgevamaa Nõustamiskeskus seda raha endal pole. MTÜle pank laenu ei anna, seadusandlikult puudub võimalus intresside maksmiseks,” nentis Püss.
Õppenõustamine tähendab, et järgmise aasta 1. jaanuarist tuleb nõustamiskeskusse tööle võtta logopeed, psühholoog, eripedagoog ja sotsiaalpedagoog. Neile tuleb ka palka maksta.
Mõlemad programmid on sama süsteemiga üles ehitatud. “Karjäärinõustamine tähendab, et koolides tuleks tööd teha nii põhikooli- kui ka gümnaasiumilõpetajatega, et uurida isikuomadusi ning seostada neid ametitega ning uurida ka lapse sotsiaalseid oskusi ning sedagi, mida ta koolis on õppinud, millised võimed tal on. Kõiki 9. ja 12. klasside õpilasi tuleb nõustada,” rääkis Püss.
Ta tutvustas olukorda Jõgevamaa Omavalitsusliidus (JOL) omavalitsusjuhtidele.
On kaalutud erinevaid variante. Üks võimalus on ühineda omavalitsusliiduga. Järvamaal asuv Kesk-Eesti Noortekeskus on näiteks sõlminud pikaajalise lepingu omavalitsusliiduga ja rahastamine tagab pidevad vahendid.
Õppenõustamissüsteemiga on Püssi kinnitusel nii, et nelja inimese palkamiseks lubatakse aastaks 245 125 krooni, sealt lähevad kõik maksud maha.
Kummitab spetsialistide puudus
Õppenõustamissüsteemi arendamiseks tuleks koolijuhtide ja omavalitsusjuhtidega läbi rääkida, kui palju maakonnas üldse taolisi spetsialiste on. Teine küsimus on, kas tasemel spetsialist on nõus töötama väiksema kuupalgaga kui 10 000 krooni.
Hetkeolukorra ja vajaduse on Maire Püss nõustamiskeskuses kaardistatud. Õppenõustamissüsteemi loomisel on lisaks spetsialistide töölevõtmisele ja andmekogumisele vaja leida ka õpetajaid, kes on välja töötanud õppematerjale erivajadusega lastele, mida nad ise koolides kasutavad.
Erinevates koolides on erinevad õppekavad. Et neid materjale teadaolevalt Eestis väga palju välja antud pole, siis kogutakse ELi projekti raames ka õppematerjali, et see õpetaja nõusolekul õpikuna välja anda. Kiigemetsa kooli õpetajad olid väga nõus, et taolised õppematerjalid tulevad, kuid keegi peaks kogumist koordineerima ning juhendama.
<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; COLOR: white; FONT-FAMILY: Arial; mso-bidi-font-weight: bold; mso-ansi-language: ET”>
HELVE LAASIK
