Juba novembri algusest kuni 26. detsembrini püsis ilm väga soe. Isegi ööd olid sageli plusskraadidega. Jõulukuu 16 päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur viiest kraadist kõrgemale ja keskmine õhutemperatuur ületas soojematel päevadel normi (1981.-2010. aastate keskmine) 10 kuni 13 kraadi võrra. 19. kuni 24. detsembrini ehk viiel päeval järjest püsis keskmine õhutemperatuur 6-9 kraadi piires.
Erakordselt soe oli öö vastu 21. detsembrit, kui Tõravere ilmajaamas registreeriti Eesti detsembrikuu uus soojarekord 12,5 °C. Jõgeval tõusis siis õhutemperatuur 10,9 kraadini ja see siinset 2006. aasta 6. detsembril registreeritud jõulukuu soojarekordit (11,2 °C) ei ületanud. Jõulude eel taliviljaorased ja talirapsipõllud rohetasid, taimelehed olid kikkis, jätkus aeglane vegetatsioon.
Õitsesid priimulad, võililled, kirikakrad
Efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure kogunes Jõgeval jõulukuus 19 kraadi, mis kasvatas 1. septembrist alates sügisperioodil kogunenud efektiivse soojuse summa 306 kraadini. Tavapäraselt koguneb siin kandis sügisperioodil efektiivset soojust ligikaudu 250 kraadi.
Tänavu võis detsembris leida mitmeid teist korda õitsevaid taimi, sh võililli, priimulaid, võõrasemasid, saialilli, kirikakraid. Kohtas ka õitsvat näsiniint. Kohati oli näha juba pikemaks veninud sarapuu isasurbi ja mõnes kohas valusid pajuurvad.
Vaatamata jõulupühadeni püsinud erakordselt kõrgele temperatuurirežiimile, sadas detsembris siiski aeg-ajalt lund ja lörtsi ning kuu keskpaiku moodustus lühikeseks ajaks õhuke lumikate. Jõuludeks jäi maa kahjuks mustaks.
Kuu lõpus läks ilm järsult külmaks
- detsembrist alates läks ilm järsult külmaks. Õhutemperatuur püsis järgnevalt ööpäevaringselt miinuspoolel ja öösiti langes termomeetrinäit õhus ‑9 kuni -14 kraadini, maapinna lähedal taimedeta mulla kohal kuni -15, orasel kuni -17 kraadini. Rohumaad olid hallast valged ja aasta viimastel päevadel tekkis puudele-põõsastele härmatis.
Jõgedel moodustus kallasjää, tiigid ja järved jäätusid. Aeg-ajalt hõljus õhus väheseid lumehelbeid, kuid lumikatet kuu lõpus siiski ei tekkinud. Muld jõudis aastavahetuseks põldudel ligikaudu 20 sentimeetri sügavuseni külmuda. Vaatamata lume puudumisele, temperatuur kolme sentimeetri sügavusel mullas talikultuuride jaoks ohtlikult madalale ei langenud. Minimaalseks mullatemperatuuriks mõõdeti nimetatud sügavusel põldudel kohati -7 kraadi.
Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes detsembris ainult -35 kraadi, mis on tavapärasest enam kui 90 miinuskraadi võrra vähem. Talv algas (ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla nulli) tänavu enam kui kuu aega hiljem – alles 27. detsembril.
Detsember oli viimase aja üks soojemaid
Vaatamata kuu lõpu külmadele ilmadele, kujunes tänavune jõulukuu kokkuvõttes viimase 93 aasta üheks kõige soojemaks. Detsembri keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval 2,0 kraadi, mis ületab tavapärast ligi kuue kraadi võrra. Veelgi soojem on olnud detsember ainult 2006. aastal.
Ka kogu 2015. aasta osutus erakordselt soojaks – aasta keskmine õhutemperatuur (6,8 °C) kordas senist 1989. aastast pärit rekordit. Viimase 93 aasta keskmisest olid külmemad mai, juuni, juuli ja oktoober, ülejäänud kuud olid kõik tavapärasest soojemad. Enam kui viie kraadi võrra soojemateks kujunesid 2015. aastal veebruar, märts ja detsember.
Sademeid kogunes jõulukuus 58 mm, mis on normist (1981-2010. aastate keskmine) 8 mm ja kogu vaatlusrea (1922-2014) keskmisest 11 mm võrra rohkem. Kogu 2015. aasta jäi üldkokkuvõttes tavapärasest kuivemaks. Aasta sajusummaks kogunes 575 mm, mis on vaatlusaastate keskmisest 84 mm ja normist 112 mm võrra väiksem. Kõige kuivemaks kuuks kujunes tänavu oktoober, kui kogu kuu jooksul sadas ainult 9 mm. Väga kuiv oli ka august, kui vihma tuli enam kui kaks korda keskmisest vähem. Tavapärasest tunduvalt sajusemad olid lõppenud aastal jaanuar ja aprill.
Päikest paistis tänavu detsembris 31 tundi, mis on tavapärasest ligi kaks korda rohkem. Eriti päikesepaisteline oli ilm kuu lõpu külmade aegu. Aasta jooksul paistis päike 1680 tundi, mis on tavapärasest 30 – 40 tundi vähem.
Mullu oli lund vaid kuue sentimeetri jagu
Milline on olnud jaanuarikuu ilm Jõgeval 1922-2015. a andmetel? Näärikuu viimase 94 aasta keskmine õhutemperatuur on -6,5 kraadi. Viimastel aastakümnetel on talved olnud soojemad ja normina kasutatava aastate perioodi 1981-2010 keskmiseks õhutemperatuuriks saadi -4,9 kraadi.
Jaanuari äärmustemperatuurideks on mõõdetud Jõgeval tehtud vaatluste jooksul -43,5 °C (1940. aastal) ja 9,6 °C (2007. aastal). Kuu sademete summa on kõikunud seitsmest millimeetrist 1972. aastal kuni 101 millimeetrini 2007. aastal. Maksimaalne keskmine lume paksus on avamaastikul tõusnud jaanuaris üle 50 cm (aastatel 1982 ja 2011) ja samas on üksikutel lumevaestel talvedel näärikuus lund maas olnud ainult mõne sentimeetri paksuselt (1972., 1973. ja 1993. aastal). Eelmise ehk 2015. aasta jaanuaris oli lume maksimaalne paksus kuus sentimeetrit.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
