Kõige hilisemad sügisastrid kõlbavad siiani õuest vaasi tuua ja mitmel pool on nartsissid taas õide puhkenud. Soe hilissügis pole meil mingi haruldus, aga homme on juba nigulapäev ja süütame teise advendiküünla. Talvine pööripäev pole enam mägede taga…
Vanarahva tähelepanekute järgi on nigulapäeva ilm sageli pakaseline ja sealt ongi meie päevini jõudnud ütlemine, et nigul needib, st külmetab veekogudele kaane. Reeglitele tõmbavad teatavasti tähelepanu just erandid ja tänavu saame kogeda ühte neist. Järve-, isegi lombijääst on asi kaugel, hea, kui porigi mõnel päeval kahutanud on, et saapad astudes väga koledaks ei saaks. Ka iga kehv asi pidi millekski hea olema ja küllap teab loodus, miks praegust leiget niiskust vaja on.
Tsüklonid ja rõhkkonnad vahetuvad imekiiresti ja seepärast paisub tuul viimasel ajal ülepäeviti tormiks. Ka tänaseks ja homseks ennustavad sünoptikud sisemaalegi parajat möllu. Nii et varugem vett ja kannatlikkust juhuks, kui elekter meid mõneks ajaks maha jätma peaks. Telefoniakud võiksid ka laetud olla ja patareitoitel kõnelev raadiogi pakub pimedas vaikuses seltsi ja lohutust.
Ilmatargad lubavad meile siiski vähemalt jõuludeks valget talveilma. Aidaku see lootus meil üle elada aasta lühimad pilvised päevad, kui päikesevalgus enne kaduma hakkab, kui õieti mõjule pääseda jõuab.
