Kuigi enamik tema kursusekaaslastest on juba ammu Eesti tolmu jalgadelt pühkinud ja välismaale õppima, tööle ning elama suundunud, ei kavatse Jõgevalt pärit ja praegugi siin elav noorpoliitik Asso Nettan lähema neljakümne aasta jooksul kuhugi mujale minna.
Poliitikas on Asso Nettan tegev olnud pisut üle kahe aasta. Ta on olnud kogu aeg aktiivne inimene. Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus ta Tartu Ülikoolis õppima riigiteadusi.
Loogiline jätk
“Poliitikasse minek oli loogiline jätk õpitu rakendamiseks oma kodulinnas,” rääkis ta.
“Ülikooli astudes seadsin endale eesmärgi õpingute ajal ennast ühegi erakonnaga mitte siduda. Nüüd pidin seda rikkuma, sest kool polnud mul veel läbi, kui osalesin kohalikel valimistel. Mõtlesin, et kui ma nüüd ei osale, siis nelja aasta pärast on ehk juba hilja. Teadsin, et kui ma end Jõgevaga praegu ei seo, siis tõenäoliselt lahkun siit. Vaadates oma kursusekaaslasi, kellest paljud juba välisriikides elavad, oleks see reaalne,” lisas ta.
“Mul on plaan ka 40 aasta pärast siin elada ja ma tahan näha, et asjad liiguksid paremuse poole, mitte et rahvas jookseb minema ning kõik ainult kiruvad ja keegi midagi öelda ei julge, sest äkki jääb siis töökohast ilma. Eelmisest riigikorrast oleme vabanenud juba kakskümmend kolm aastat tagasi.”
Asso hinnangul ei taha paljud kohalikud poliitikud üldse näha arengut pikas perspektiivis.
Kõige pikem tsükkel on neli aastat ehk valimistest valimisteni.
“Kümme aastat on räägitud raudteetunnelist, veel kauem jäähallist. Ongi kont, mida pureda! Kümne aastaga oleks võinud midagi reaalselt juba ära teha. Nelja aasta perspektiivis mõeldes ei juhtugi midagi.”
Kõnekoosolekud kui kogukonna sekkumise võimalus
Teiste erakondade kohalikud ideoloogid on käinud sotside kõnekoosolekutel, kus räägitakse väga erinevatel teemadel. “Olen seal kuulnud väljendeid “oma särk on ihule kõige lähemal”. See tähendab, et kõigepealt tuleb vaadata, kuidas ise saad, siis, kuidas sõbrad saavad ja edasi tuleb hakata teiste pärast muretsema. Veel räägitakse, et “20 aastat on asjad nii käinud”. No mis siis? Nõukaaega tahate tagasi või? Kas me oma riigiga ei tahagi edasi minna? Kas me ei tahagi areneda?”
Väga palju kohtab mentaliteeti, et tehke ära. Keegi ei viitsigi liigutada, aga virisema ollakse varmad. Ja kui siis keegi julgeb midagi liigutada, saab kohe sõimuvalingu osaliseks. Iga pea, mis kerkib, tuleb kohe tagasi lükata.
“Meil on vaja rohkem kogukonna aktiivset sekkumist. Selleks ei pea olema juriidilist kodanikeühendust, et midagi tehtud saaks. Inimene peab julgema välja öelda, mida ta tahaks oma kodulinnas teistmoodi näha. Ja samas peab olema ka koht, kus seda välja öelda. Meie mõtlesime oma kõnekoosolekute ja avalike foorumitega just seda. Algul olime seal isekeskis, siis tulid paar-kolm inimest, aga lõpuks saab see inimestele harjumuseks, nad teavad, kus nad saavad oma seisukohad välja öelda ning leiavad kaasmõtlejaid.”
Kõnekoosolekutele on tulnud inimesi väga huvitavate ideedega. “Muidugi on nii, et ühed inimesed teevad kõike ja teatud osa ei tee üldse midagi. Kui Jõgeval midagi tehakse, siis on ikka need samad sadakond inimest väljas. Aga oma kodukoha eest pead ise hoolitsema, ei saa loota, et keegi tuleb ja teeb. Või et annan oma hääle ja siis neli aastat loodan, et küll keegi minu eest teeb… Oma tagaaed tuleb ikka igaühel endal korras hoida.”
Erakondlik toiduahel
Sotsid on lähtunud põhimõttest, et kui näed vajadust, tee ära. See on inimesi innustanud ning juba on tuldud nende juurde erinevate ideedega, mida ka järgmisel aastal annaks ära teha.
Eestlastel pole kombeks kedagi tunnustada, head sõna annab lausa tangidega välja tõmmata. “Kui näed, et midagi on hästi tehtud, siis tasuks tegijale öelda, et väga vinge, aitäh. See ongi emotsioon, mille pärast tasub asju teha. Aga meil ei öelda midagi. Vaikimine on tunnustamine. Välja ütlevad oma arvamuse need, kes tahavad halvasti öelda. Head öeldakse inimestele väga harva, kui üldse.”
Jõgevalt pärit inimesena on ta kohalike oludega hästi kursis ning teab, kes on kes. Kui vahetub võim, vahetuvad linnaasutuste juhid. “Ma ei ole selle poolt, et politiseerida asutuste juhid, see ei vii pikemas perspektiivis kuhugi. Me tekitame asutusesiseselt ebastabiilsuse – tuleb uus võim ja keerab kõik pea peale. Vahet ei ole, kas või mis erakonda keegi kuulub, kui ta teeb oma tööd hästi! Asjalikul inimesel on oma visioon, mida ta ellu viib ning mis võtab aega. Politiseerides linnaasutusi ei lase me ühelgi sealsel juhil oma nägemust ellu viia.”
Erakondliku toiduahela kaotamine on Asso Nettani sõnul kinni inimestes. “Praegusi linnavõime nimetatakse poliitilisteks gigantideks või poliitilisteks dinosaurusteks, kuidas kellelegi. Nad ei oska enam midagi muud teha kui olla poliitikud ning nad peavad üleval pidama teatud hulka vasalle, kes sõltuvad võimust. Mis me sellest saame? Ainult olukorra, kus kõigepealt jagatakse ametikohad ja siis hakatakse arutama neid asju, mida koos kõige paremini ära teha saaks.”</p>
Asso Nettan lubab sotside võimu juurde pääsemise korral lõpetada linna allasutuste politiseerimise. “Asutuse töölepanekuks on vaja valdkonna spetsialisti, parteipilet ei tee veel kellestki asjatundjat. Miks on võimuesindajad asutuste nõukogudes? Sellepärast, et hoida asutuse tegevusel ja juhtimisel kätt pulsil. Aga asutust peaks juhitama kogemustest, teadmistest ja visioonist, mitte maailmavaatest.”
Selleks peab tõenäoliselt vahetuma põlvkond, et need asjad paika saaksid.
Muutusi ei soovita
Jõgeva linna ja valla ühinemine on tema sõnul aja küsimus. “Oleme väike kogukond, me ei peaks olema eraldi omavalitsustes. Mulle tundub, et ühinemine jääb isikute taha kinni,” märkis ta. “Mängu kipub tulema see, et “oma särk on ihule kõige lähemal” ning kõik head mõtted sumbuvad arusaamatusse vastuseisu. Muutusi ei soovita, sest oma töökohast võib ju ilma jääda.”
Mullusügisestele kohalikele valimistele tagasi vaadates leidis noormees, et tulemus võinuks parem olla, kuid virisemiseks pole põhjust. “Oleme uus poliitiline jõud, enamasti noored. Samas on Jõgeva inimene piisavalt konservatiivne ning esimesel korral uut jõudu eriti ei usalda. Ta on pigem vaadanud eemalt, mis saama hakkab.
Aga küllap tõi hea tulemuse seegi, et tegime tõsist tööd ning suutsime silma paista. Jäime meelde kas hea või halvaga, kuidas kellelegi. Oma ruuporikampaaniaga tegime end kuuldavaks terves Jõgeva linnas. Sotsiaaldemokraatidel polnudki varem Jõgeva linnas väljundit,” tunnistas noormees.
Kindlasti said uued tulijad ka protestihääli, sest senised valitsejad olid osa linnaelanikke juba põhjalikult ära tüüdanud. Potjomkini küla osati Jõgeval teha ikka kõrgeimal tasemel – tõmmati majadele kardinaid peale ja jooniti asfaldile jalgrattateid, mis pärast mustade pintslitega üle käidi.
Jõgeva linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioonis on kolm liiget. “Hea, et me ei saanud kohe koalitsiooni, muidu oleks lennanud ikka päikesele väga lähedale,” tunnistas ta.
Poliitik peab tema kinnitusel olema mõtleja ja vajadusel ka käised üles käärima. “Meil on nii, et käiseid üles käärida eriti ei taheta, valge särgi ja pintsakuga on keeruline labidat kätte võtta.”
Ebamugav opositsioon
Sotsid linna valitsejatele just mugav opositsioon pole. Üks korduma kippuvatest küsimustest on volikogus olnud kaks abilinnapea kohta. Eelmises linnavalitsuses tuldi toime ühe abilinnapeaga.
“Pigem tasuks palgata tubli ametnik ning maksta talle korralikku palka, selle asemel et võtta tööle kaks poliitikut. 30 000 eurot aastas maksev plaan aga tuleks ka eelnevalt teatavaks teha. Loomulikult pole kaks abilinnapead Jõgeva jaoks imevits. Seda raha annaks mujale investeerida.”
Poole aasta jooksul on linna palgalt lahkunud viis ametnikku, kaadri voolavus on 15-16 protsenti. Jõgeva linnapea tunnistas viimasel volikogu istungil, et see olevat normaalne. “Mina leian, et see on ebanormaalne, see näitab, et midagi tehakse valesti. Argumendiks tuuakse, et meil pole raha ametnikke motiveerimaks. Ametnik on see, kes töö ära teeb. Ta peab kannatama kõik valitsused välja. Poliitik tuleb oma visiooniga ja suunitlusega, tema on oma valijatele lubanud, mis suunas liigutakse. Iga pisiasja pole tal vaja organiseerida,” tõdes Nettan. Tema hinnangul pole vaja linna palgal hoida kolme kõrgepalgalist poliitametnikku ainult selleks, et põhikool saaks renoveeritud. Linnal jääb raha nii vähe üle, et muuks enam ei jätku.
Samuti peaks tema sõnul väärtustama kohalikke inimesi, kes midagi ära teevad. “Meil pressitakse kogu raha betooni. Kui näiteks koolis pole häid õpetajaid, siis ei anna midagi ka väga ilus koolimaja.”
Inimene eelkõige
Aga kampaaniast – inimene eelkõige – ollakse meil ikka valgusaastate kaugusel. Meie valitsemiskultuuri on sügavalt sisse juurdunud lugupidamatus inimese vastu. Tegelikult on vaja teistsuguseid väärtusi.
Asso Nettan usub muutustesse pärast järgmisi kohalikke valimisi. “Inimesed ootasid ja vaatasid, mida noored tegema hakkavad. Järgmistel valimistel on inimesed julgemad ka uute inimestega kaasa tulema. Hea sõna ja julge jutt alati ei veena. Järgmisel korral on meil ka tegusid ette näidata, kolm aastat on aega. Selle aja jooksul jõuame palju ära teha,” lisas ta.
Asso Nettani elukäik
*Sündinud Jõgeval 1988. aasta 30. augustil
*Õppinud Jõgeva gümnaasiumis
* Lõpetanud Tartu ülikoolis riigiteaduste bakalaureuse, omandab magistrikraadi võrdleva poliitika erialal
*Töötab Tartu Regiooni Energiaagentuuris projektijuhina
*Jõgeva linnavolikogu liige 2013. aasta sügisest, kuulub sotside fraktsiooni
Mõne aja pärast üks tugevamaid tegijaid
Jõgeva linnapea Aare Olgo sõnul võib Asso Nettanist saada kümne või ka juba viie aasta pärast üks tugevamaid tegijaid. Praegu on ta volikogu kõige noorem liige, tubli ja aktiivne noormees.
“Üks aktiivsemaid küsijaid ja sõnavõtjaid, algul oli küll väga tormakas. Poole aastaga on hakanud aru saama, kuidas asjad toimivad. Väga kiire arenemisvõimega.”
i
HELVE LAASIK
