Eelmisel nädalal avas Jõgeva kunstikoolis oma esimese isikunäituse 14-aastane Ilja Kossarev. Salapärase ja üllatusi pakkuva noore kunstniku näitus “Töö viljad” võtab kokku tema nelja aasta saavutused kunstikoolis.
“Sellel õppeaastal oli meil kuus näitust ja kujunes nii välja, et praeguse neljanda kursuse ainuke meeshing lõpetab näitustesarja,” rääkis Ilja kursusejuhendaja Katrin Tamm-Kuusik. Kunstikooli näitustega alustati 16 aastat tagasi. “Esimene isikunäitus toimus 1998. aasta 16. veebruaril, kui olid välja pandud Pilvi Põldma tööd. Hiljem on Pilvi olnud seotud Tartu Ahhaa teaduskeskuse rajamisega,” meenutas kunstikooli direktor ja õpetaja Anne Nurmik.
Koolijuhi sõnul võib aastas arvestada keskmiselt kuue neljanda kursuse isiku- või ühisnäitusega. Kiire arvutus näitab, et ühtekokku on noorkunstnike näitusi olnud sadakond.
Loomingu väljendamine
Kompositsioon on kunstikooli õppekava osa. Kursusejuhendajal on kompositsioonitunnid oma kursusega alati neljandal aastal, sest siis toimuvad ka isikunäitused. “Minu lemmikaine on kompositsioon,” kinnitas Ilja. Seda on märgata ka oskuslikult ja kiiresti üles seatud näitusest. Üldjuhul võtab tööde paigutamine palju aega. Õpilastel tuleb oma looming üles seada nii, et elamuse saaks igast pildist eraldi ja näitusest tervikuna. Töid näitusele välja pannes tuleb arvestada, et kaasa mängiks seinte värv, valguse langemine ning inimeste liikumisteed ruumis. Näituse kavandamine ja üles seadmine on noorele ka üheks esimeseks tööharjutuseks. Tulevikus peab kunstnik oskama oma töid esitleda ja näitusi üles seada. Kompositsioonitund õpetab õpilasele loomingulisust nende oskustega, mida ta on õppinud joonistamise, maalimise ja vormiõpetuse tundides.
Anne Nurmik selgitas, et näituse korraldamine, tööde paigutamine ja üles riputamine on komponeerimine kolmemõõtmelises ruumis, millel ei ole ühest tulemust, sest näituse külastaja, kes sinna ruumi satub, suhestub näitusega alati ainult talle omasest positsioonist.
Isikunäituseni jõuavad kõik kunstikooli lõpetajad. Vahel otsustatakse töid valides, et mõistlikum on välja tulla ühe-kahe ühisnäitusega. Sel puhul on oluline autorite koostöö. Näitust ei pea tegema aga need õpilased, kes ei asu tegema lõputööd ega soovi kunstikooli lõputunnistust.
Vana Volkswagen
Ilja lemmiktaies on pliiatsijoonistus vanast Volkswagen Transporterist. “See buss on meie peres olnud juba aastaid. Isa putitas seda pidevalt. Lõpuks oli nii, et sõidukil ei olnud ühtegi osa, mis oleks tehasest tulnud – kõik olid välja vahetatud. Pärast viimast riket otsustas isa selle sõiduki lammutusse saata,” jutustas noormees bussi saatusest.
“See on perekonna mälestus, mis on nüüd minu joonistusel ja paari fotol,” lisas Ilja. Kooli ajalukku läheb noormees ka, sest ilmunud on kunstikooli teine album, kus Ilja perekonna Volkswageni repro ära on trükitud. Nüüd, kus buss on juba lammutatud, Ilja erilist kurbust ei tunne. “Sõiduk pakkus nokitsemisrõõmu, kuid lõpuks oli mõistlik sellest siiski loobuda,” nentis noormees.
“Ilja Kossarevi kunstitööd on käekirja poolest tundlikud, kuid väljendusviisilt mehised. Loomulikult paelub teda temaatikast kõik, mis on seotud autodega,” iseloomustas õpetaja Katrin oma õpilast ja tema töid.
Kunstikooli õpetajad on ühel nõul, et Iljad tuleb natuke “muukida” ja kihthaaval avada, siis tulevad õpilase anded kõige paremini välja ning ta suudab alati millegi uuega üllatada. Ilja on eriline ja väga salapärane kunstnik. Õpetaja Elita Järvela kirjeldas teda kui mitmete suletud uste taga olijat. “Olen käinud salaja piilumas ja näinud tema loomingulisust, lendlevaid pintslitõmbeid ja andekust,” jutustas õpetaja. Kui noor kunstnik soovib pärast kooli lõppu kunstiga jätkata, siis on õpetajate hinnangul tema ees kõik teed valla.
Kõigil huvilistel on võimalik uudistada Ilja töid Jõgeva kunstikoolis 6. aprillini.
i
MARGE TASUR
