Pole just tavaline nähtus, et üks lauluansambel on koos püsinud nelikümmend aastat järjest ning selles on aja jooksul laulnud mõne pere mitu põlvkonda. Mustvee ansamblis Rodnik laulab praegugi koos emasid ja tütreid. Üheksast lauljast kaks on aga ansamblis olnud koguni selle loomisest peale.
Osa Peipsimaa kultuuris
Kultuurikeskuse direktor Valentina Jazõkova, kes ka ise ansamblisse kuulub, uuris teisipäeval hoolega pilte, et neist sünnipäeva puhul näitust kokku seada. “Panime ajalehte kuulutuse, et palume tuua meile pilte. Päris palju saime kokku väga huvitavaid pilte lisaks sellele, mis olemas olid,” ütles ta.
Homsele sünnipäevakontserdile on saadetud kutsed ka kõikidele nendele, kes aegade jooksul ansamblis laulnud. Kokku on neid üheksateist. Neid kõiki tahetakse tänada. “Igaüks neist väärib tõepoolest meie tänu. Et aja jooksul ja erinevatel asjaoludel on ansamblis vahetunud lauljad, juhendajad ja laulud, on eranditult kõik, nii endised kui ka praegused lauljad, andnud oma osa sellesse, et Peipsimaa kultuur säiliks ja areneks. Ma võin julgesti niimoodi öelda, sest meie ansambel on alati püüdnud ühendada vanu traditsioone tänase päevaga nii oma repertuaari kaudu kui ka muul moel ning esindanud kodukanti erinevates paikades ja ülevaatustel,” rääkis Valentina Jazõkova. Tänu on ansamblil homme põhjust öelda ka kõikidele Mustvee kultuurijuhtidele läbi aegade, kellel on oma osa ansambli koospüsimisel.
Ka Tallinnas nüüdseks juba kahel korral peetud Peipsimaa päeval on Mustvee ansambel Rodnik osalenud. Need päevad on näidanud, et Peipsi ääres, sealhulgas ka Mustvees, elab tõepoolest palju andekaid inimesi, kes oskavad väga hästi laulda ja tantsida, imeilusaid luuletusi kirjutada jne. Peipsimaa päevast ja seal osalejatest on välja antud ka raamat ning teine on varsti ilmumas. Mustvee vene naisansambli kohta võib lugeda muu seas ka, et 1985. aastal on teda autasustatud tollase NSV Liidu Heliloojate Liidu diplomiga.
Arvukaid esinemisi, kontsertreise ja kohtumisi meenutatakse ilmselt ka homsel pidulikul õhtul. On ju üles astutud koolides, asutustes ja tähtpäevadel nii omakandis kui ka naabrite juures. Üks kaugemaid esinemispaiku oli 1989. aastal Kine?mas. Mustvee ainukordse eripära tõttu on ansamblil kindlaks traditsiooniks laulda nii eesti kui ka vene jaanipäeval ja jõuludel ning paljude teiste sündmuste puhul. Ansambli südamlikke laule on alati eriliselt hinnanud mõlemast rahvusest pensionärid. Mitmel aastal järjest on osaletud Kuremaal Vooremaa laulukonkursil.
Ansambli esimene juhendaja oli omaaegne muusikaõpetaja Rutt Koppel, kes juhendas veel mitmeid teisigi laste ja täiskasvanute koore ja ansambleid. Seejärel olid juhendajad Valentin Pljonkin ja Valentina Rohioja. Praegu lauldakse Jelena Put?kova käe all. Viimane pole raatsinud vaatamata oma suurele töökoormusele ansamblit jätta. Rääkimata sellest, et Jelena Put?kova on kohaliku muusikakooli direktor, juhendab ta ka nii vene kui ka eesti koore.
Hingelaulud on alles
Rodnik tähendab tõlkes allikat. Nimi võeti endale 2003. aastal. “Tegelikult on sellel nimel sügav mõte. See tähendab algust ja puhtust ning ühtlasi elujõudu. Sellised tahaksime me väga olla,” leiab Valentina Jazõkova. “Meid, nooremaid, ei olnud siis, kui alustati, aga püüame laulutõrvikut edasi anda. Tegelikult on ju meie põlvkonnal suur vastutus, et ka paarikümne aasta pärast traditsioonid ei lõpeks”.
Veel mõned aastad tagasi laulis kultuurikeskuse juures ka eesti naisansambel. Kes asus kaugemal tööl käima, kes loobus perekondlikel põhjustel. Kummalgi ansamblil on olnud oma laulud. Rodnik on endistviisi jäänud truuks oma repertuaarile, eestikeelseid laule pole nad eriti laulnud. “Eesti ansambel laulis ju nii ilusasti, me poleks nii hästi suutnud. Iga rahvas oskab ikka kõige paremini oma laule ja nii see peabki olema. Oma juuri ja traditsioone tuleb hoida. Kirjanik Tammsaarelt on pärit kuldsed sõnad: “Iga rahvas peab ise oma kultuuri looma”. Me oleme siin, Mustvees, suutnud suurepäraselt koos eksisteerida, paljudel on kaks keelt hästi suus. See on ju ainult rikkus,” on Valentina Jazõkova kindel.
Ansambli Rodnik praegust stiili iseloomustab vahest kõige enam sõna akadeemiline. Repertuaaris on nii folkloorseid, vaimulikke kui ka uuemaid laule. Lauljate endi kinnitusel on vaatamata stiilidele ja repertuaari vahetumisele ajast aega kandunud ikka mõned väga armsad laulud, mida praegugi lauldakse. Need on hingelaulud, mis jäävad alles.
Tänases ansamblis Rodnik laulavad juba nelikümmend aastat Nelli Pro?kina ja Julia Borisova, kolmkümmend aastat on laulnud Nade?da Landsberg, Nade?da Doma?kina ja Larissa Korobova, üle kahekümne aasta Liia Pro?kina, Valentina Jazõkova ja Maria Uleksina. Viimane ansambliga liituja Larisa Korol on ansambli liige olnud viis aastat.
VAIKE KÄOSAAR
