Et publikule tõelist muusikaelamust pakkuda, on tänavuse XXVI laulupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kunstitoimkond valinud kooride jaoks välja üsna nõudliku repertuaari. Et see ka hästi ette kantud saaks, tuleb kõvasti tööd teha. Mitme Jõgevamaa segakoori dirigendid ja lauljad kogunesid märtsi viimasel laupäeval Sadala rahvamajja, et mentorkoolitusest osa saada.
Mentorkoolituse viis läbi tuntud dirigent ja Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli dirigeerimisõppejõud Lauri Breede. Eelkõige said tema kooridega töötamisest targemaks meie segakooridirigendid, ent rohkesti kasu oli koolituspäeva läbi teinud lauljailgi. Huvitav oli kasvõi juba see harjutusvaragi, mille abil hommikul hääled lahti lauldi. Edasi tehti aga tööd juba sellesama laulupeorepertuaariga, mis Jõgevamaa segakoorilauljail 27. aprillil toimuvaks peo teiseks eelprooviks selge peab olema.
“Ma tegin oma kooridega just nädal tagasi teise eelproovi läbi, nii et tean täpselt, mis teid ees ootab,” ütles Breede muiates.
Proovi käigus said koorijuhid mentorilt ka päris konkreetsete asjade kohta nõu küsida. Jõgevamaa gümnaasiumi segakoori ja Palamuse segakoori Kuus Õuna dirigent Maret Oja päris näiteks, kuidas õpetada koolikoori noori tenoreid eriti kõrgeid noote võtma: selliseid, nagu on sisse kirjutatud näiteks segakooride repertuaaris oleva Evald Vainu laulu “Mul on ikka rõõmu kõigest” tenoripartiisse.
“See on tõepoolest päris keeruline probleem,” tunnistas Lauri Breede. “Noorte meeste hääleaparaat on alles välja kujunemata. Kui nad häälepaelu liialt pingutavad, võivad need kahjustada saada ning siis ei pruugi nad enam kunagi laulda saada. On siiski mõningaid nippe, mis kõrgete nootide tabamist pisut lihtsustavad.”
Mentor kamandaski noored tenorid püsti, palus neil ühe käe pea peale ja teise seljale asetada (need muutusid justkui hääle toetuspunktideks) ning hakkas siis üht väikest muusikalist fraasi koos nendega toonhaaval kõrgemaks “kruvima”. Niimoodi järk-järgult justkui trepist üles minnes tulid kõrged noodid enam-vähem välja küll.
“Võite proovida neid noote ka falsetiga võtta: siis tuleb laulusse sisse justkui väike nali,” soovitas Lauri Breede.
Nagu köielkõnd
Kõrged noodid ja pikad “hüpped” teevad muret muidugi ka teiste häälerühmade lauljatele.
“Laulmine ongi nagu köiel kõndimine: kogu aeg tuleb tasakaalus püsida. Ja on päris palju nippe, kuidas oma toonile toetust juurde saada,” sõnas mentor.
Nõu küsisid dirigendid ka segakooride repertuaari raskeimaks pähkliks peetava Erkki-Sven Tüüri laulu “Taandujad” asjus: seal on üks meeshäälte soolo, mida tenorid ja bassid naljalt õigest noodist alustada ei suuda. Sellegi probleemi lahendamiseks oli Breedel üks moodus pakkuda. Esimese hooga tundus, et see töötab, pärast, kui koorikaupa “Taandujate” ettelaulmiseks läks, osutus sama koht siiski endiselt komistuskiviks. Aga kui Breede nippi järele jäänud kooriproovides veel kasutada, siis avaldab see ehk mõju.
“Väga huvitav oli jälgida, kuidas mentor kooridega töötab,” tõdes Jõgeva kammerkoori dirigent Margus Kask pärast neljatunnist koolitust. “Nähtust-kuuldust saab nii mõndagi enda praktikasse üle võtta. Sellise töö käigus tulevad tuttavate laulude puhul mitmesugused uued nüansid esile.
Väikeseks üllatuseks kujunes see, et “Taandujaid” koorikaupa ette laulda lasti. Selleks me päris valmis polnud, aga see andis hea kogemuse.
Kokkuvõtteks võib öelda, et oli õpetlik ja töine päev, ent samas möödus see mõnusas ja humoorikas õhkkonnas.”
20 liitrit vett
Huumorimeel ongi tegelikult üks dirigendi tähtsamaid töövahendeid, ilma selleta on ta töö juba ette nurjumisele määratud. Selleks, et koorilauljad dirigendi juttu jälgiksid ja meelde jätaksid ning nende vaim proovi lõpuni värske püsiks, tuleb väljenduda kujundlikult, värvikalt ja vaimukalt.
Ka Maret Oja ja Torma valla segakoori Sõbrahing dirigent Mare Talve tõdesid, et koolituspäev oli asjalik, töine ja produktiivne ning selle käigus sai läbi lauldud terve segakooride laulupeolaulik. Olgu öeldud, et Jõgevamaa gümnaasiumi segakoor saabus Sadalasse juba mentorkoolituse päeva eelõhtul: nad tegid seal ühise laululaagri.
“Mentorkoolitusel tehtud töö tõsidust näitab seegi, et nelja tunni jooksul joodi ära kakskümmend liitrit head puhast talukaevu vett,” ütles maakonna rahvakultuurispetsialist ning XXVI laulu- ja XIX tantsupeo Jõgevamaa kuraator Pille Tutt muiates.</p>
Tema sõnul õpetavad mentoriteks valitud tippdirigendid mentorkoolitustel dirigente just praktika kaudu: töötavad meie kooridega ja meie dirigendid saavad nende tööd jälgides targemaks.
“Tegelikult peaksid mentorid võtma juhendada ainult ühe baaskoori, ent nad on vastutulelikud ja lubavad ka teiste kooride lauljatel kasulikust päevast osa saada. Müts maha kõigi mentorite ees!” sõnas Pille Tutt.
Rahvakultuuri mentorprogrammi kaudu riigi poolt rahastatavaid koori- ja tantsujuhtide, puhkpillidirigentide ja rahvamuusikute mentorkoolitusi (koori- ja puhkpillidirigentide puhul käib asjaajamine Eesti Kooriühingu ning tantsujuhtide ja rahvamuusikute puhul Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kaudu) tellitakse maakonda eelkõige suurte pidude eel. On ju rahvakultuuri mentorprogramm käivitatudki just meie laulu- ja tantsupidude taseme tõstmiseks ja traditsiooni püsivuse tagamiseks.
“Tegelikult võiksid mentorid käia maakondades siiski ka muul kui laulupeoeelsel ajal,” arvas Lauri Breede. “Koori oma dirigent võib olla küll väga hea, ent ikkagi tuleb kasuks, kui lauljad saavad mõnikord mõne teise dirigendi käe all proovi teha. Võõra inimese juttu kuulatakse tähelepanelikumalt, ehkki tihti räägib ta sama, mida oma dirigentki. Mentoril on ka natuke teised töövõtted ja see avardab lauljate silmaringi.
Usun, et Jõgevamaa segakooridel läheb teisel eelproovil ja ettelaulmisel hästi. Mõned nädalad on neil veel aega oma repertuaari lihvida ka. Usun ka seda, et “Taandujad”, mille ümber kired kõvasti möllanud on, lauldakse laulupeol suure seltskonnaga kenasti ära: sellises massis ühe ja teise väikesed vead lihtsalt taanduvad.”
RIINA MÄGI
