Jõgeva linnaraamatukogu teise korruse lugemissaali külastajad said oktoobrikuus lisaks lugemiselamustele ka looduselamusi, sest Jõgeval tegutsev MTÜ Piltijad pani saali kuu algul üles loodusfotode näituse, millel väljas Johannes Haava, Harald Lindoki, Raivo Tasso ja Väino Valdmanni tööd.
<p style=”TEXT-ALIGN: justify; MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>Näitus pandi üles ilma suurema kärata, pidulik avamine leidis aga aset alles nädal tagasi linnaraamatukogus toimunud loomingulise päeva raames. Neljast autorist kolm olid siis ka kohal ja jagasid publikule selgitusi. Tõsi, ega neil palju rääkida olnud vaja, sest ilus loodus ja hea pilt on tavaliselt iseendale advokaadiks. Samas oli rahval huvitav teada saada küll, kuidas üks või teine pilt sündinud oli.Näiteks Väino Valdmannil tuli vahva kiilipildi saamiseks peaaegu kaelani vette ronida. Tänu sellele tekkis n-ö konnaperspektiiv. Efektsel makrovõttel mängivad ka värvid: sinine putukas istub kollasel vesikupuõiel. Valdmanni üheks viimase aja “kaubamärgiks” on kujunenud veealused võtted. Neist publik naljalt ei tüdine. Paar veealust pilti pani ta üles ka Piltijate näitusele, ühe pildiga tahtis aga tähelepanu juhtida sellele, et Kamari paisjärv pole sugugi enam nii puhas kui pärast hiljutisi suuri puhastustöid.
Mustvalge ja mustvärviline
Valdmann viis vaataja ka rabaretkele, täpsemalt Tapiku ja Männikjärve rappa. Rabateemat võibki nimetada nelja autori loomingu ühisosaks sellel näitusel, sest rabast pole üle ega ümber saanud ükski neist. Raivo Tasso oli näiteks eksperimendi korras välja pannud mustvalge rabapildi.
“Värvid on pildi taga,” ütles autor muiates. Üht oma töödest nimetas ta aga vaimukalt “mustvärviliseks”. See surnuaial seisvat vana raudristi kujutav pilt on põhiosas mustvalge, ent ereda värvilaiguna ilmestab seda üksik kollane leht. Kes näeb pildil hääbumismeeleolu, kes aga hoopis tärkavat lootust. Kevadisel osjapildil on lootus selgelt ülekaalus: noored elujõulised osjad tungivad läbi vanade koltunud lehtede.
“Osjad elasid planeedil Maa juba 246 miljonit aastat tagasi,” ütles Raivo Tasso publikut harides.
Ühel tema pildil nägi tavavaataja kaht lendavat lindu, autor väitis aga, et püüdis tegelikult pildistada hoopis konna. Lähemalt uurides selgus, et konn oli ühe linnu noka vahel. Võib arvata, et tema saatus kujunes kurvaks, aga kunst on ikka ohvreid nõudnud — fotograaf sai tänu konna õnnetusele ja heale optikale tõesti haruldase kaadri.
Harald Lindok oli võimsaima oma rabapiltidest pildistanud filmile (see fotografeerimisviis on nüüdseks ju päris haruldaseks muutunud!), seejärel skaneerinud ja lasknud lõuendile printida.
“See on minu lemmikpilt sellel näitusel, sest see mõjub nagu maal,” tunnistas üks eakam näitusekülastaja.
Täna viimast päeva
Peale rabapildi tõi Harald Lindok näitusele paar vaadet Pedja jõe sillalt, paar Laiuse voorel tehtud talvepilti ja ühe vahva “portree” punasest päevakübarast.
“Mul kasvas neid aias terve peenra jagu,” ütles Harald.
Kui Väino Valdmanni “kaubamärgiks” on, nagu öeldud, veealused võtted, siis MTÜ Piltijad eestvedaja Johannes Haav hiilgab tavaliselt õhufotodega. Neid leidus tema seekordseski väljapanekus. Autorit ennast kahjuks avamisel polnud ja teised tema piltide kohta ka selgitusi anda ei tahtnud.
“Ta tegi need pildid salaja, ilma meie teadmata,” tögasid teised fotograafid puuduvat kaaslast.
Kui Johannes Haav ja Väino Valdmann on üsna aktiivsed oma loomingut publikule näitama, siis Harald Lindoki ja Raivo Tasso pilte on publik viimasel ajal suhteliselt harva näinud. Ses mõttes ongi Piltijate näitus tänuväärne: ühisnäitusele toovad oma tööd välja ka need, kes isikunäitust liiga suureks pingutuseks peavad.
Kes nelja fotograafi piltidel pakutavaid looduselamusi nautida tahab, peab kiirustama: näitus on üleval veel ainult tänase päeva. Homme hommikul võetakse see maha ning riputatakse asemele narvalanna Irina Jugolaineni akvarellinäitus “Tiivasirutus”. See avatakse homme kell 16.
i
RIINA MÄGI
