See, et tuul kogu jõulukuu ka sisemaal tavalisest valjem on olnud, kujunes juba harjumuspäraseks, teisel jõulupühal alanud torm oli aga midagi enneolematut. Ju siis tuli ilmafondidest kogu aastaks välja antav limiit õigeaegselt ära tarvitada — tänavune suvi ja sügis olidki mäletatavasti leebed. Vihmakraanidki avati teisipäeval nii heldelt, et seda pigem kallamiseks kui sadamiseks nimetada võis. Loodetavasti saavad nüüd veelisa ka sügisel tühjaks jäänud kaevud.
Neil, kellelt torm mitmeks päevaks elektri ning koos sellega ka kõik muud tsivilisatsioonihüved viis, on muidugi raske toimunu kasulikest külgedest rõõmu tunda, mereasjatundjad kinnitavad aga, et selline looduse stiihia puhastas suure vee rämpsust.
Loodetavasti puhus vali tuul meie hingedest vähemaks ka ükskõiksust ja enesega rahulolu, kui meelde tuli vaatama minna, kuidas eakal sugulasel või tuttaval elu nii erakordse ilmaga üksikus maamajakeses läheb.
Neid jõulupühi meenutame tänu Patrickule kindlasti veel kaua.
29. detsember 2011
